Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: 79 kooli õpilased üle Eesti said märtsikuus rahatarkust

Eesti Pangaliidu korraldatava igakevadise rahatarkuse kuu raames andsid pangatöötajad vabatahtlikus korras 79 üldhariduskoolis 129 temaatilist tundi.


Kuue aasta jooksul on algatuse raames teadmisi rahaasjadega toimetulekuks saanud kümned tuhanded noored üle Eesti. Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul on finantskirjaoskuse arendamine ka liitu koondava 13 liikmespanga üks oluline prioriteet.

“Kogemus näitab, et sageli räägitakse finantsteemadest koolis liiga faktipõhiselt ja pannakse lapsed keeruliste valemite põhjal arvutustehteid tegema. Kuna selline lähenemine jääb kaugeks, siis oleme võtnud eesmärgiks, et rahatarkusega seotud teemasid tuleb põimida erinevatesse õppeainetesse ja selgitada läbi eluliste näidete,” rääkis Talihärm.

Rahatarkuse tundides jõuab noorteni sageli ka esimest korda teadmine, et paljud elutähtsad ja pikaajalised finantsotsused tuleb teha just noorena. “Tavapärane stereotüüp, millega tuleb võidelda on arusaam, et säästmine on võimalik vaid palju teenides ja palgapäevast palgapäevani elamine on normaalne,” rääkis Pangaliidu tegevjuht. Selleks, et heal tasemel teoreetilised teadmised ka elus praktilisteks oskusteks kujuneks, tuleks Talihärmi hinnangul astuda samm edasi ja lülitada finantskirjaoskuse andmine üldhariduskoolide õppekava püsivaks osaks.

Rahatarkuse kuud korraldavad Eesti Pangaliidu eestvedamisel liidu 13 liikmespanka. Pangaliidu eesmärk on panna inimesi mõtlema finantsotsuste tähtsuse ja võimalike tagajärgede peale.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
E-mail:   See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Rahatarkus peab jõudma koolide õppekavadesse

 

RAHATARKUS PEAB JÕUDMA KOOLIDE ÕPPEKAVASSE

Eesti Pangaliidu korraldatava igakevadise rahatarkuse kuu motoks on “Rahaasjade tark planeerimine aitab unistused ellu viia” ja sihtrühmaks abituriendid. Kõikjal Eestis annavad sel kuul üldhariduskoolides vabatahtlikus korras temaatilisi tunde sadakond pangatöötajat kõigist liidu liikmespankadest ja nõudlus ületab kaugelt pakkumise. 

Eesti inimeste finantskäitumise uuringud ütlevad, et rahaga ringikäimist ei õpetata piisavalt kodus ega koolis ja isegi kui teoorias ollakse tugevad, jäädakse sageli praktikas ikkagi jänni. Rahatarkuse kuu tähelepanu on tänavu teismeliste harimisel ses osas, et unistuste elluviimiseks on vaja läbimõeldud tegutsemist ja väikestest tegudest saavad alguse suured. 

Tundide sõnumiks on, et nutikus raha-asjades aitab endale seatud eesmärke saavutada ja unistuse rajal püsida, lähemalt saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=GEOWIhkn5SI

Sel aastal on kuu partnerkooliks Raeküla kool Pärnus. Eesti Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul on partnerkooli tunnid sügavama teemakäsitlusega ja lisaks õpilastele saavad osaleda ka õpetajad ja lapsevanemad. “Mulluse pilootprojektiga kogesime, et rahatarkuse jagamine on tulemuslikum, kui teadmisi saavad samaaegselt lastega ka emad-isad ja õpetajad,“ selgitas Talihärm.

Pangaliidu tegevjuht lisas, et viieaastane kogemus rahatarkuse koolitundide andmisel näitab, et nõudlus tundide järele on väga suur ja samas ka seda, et vabatahtlikus korras inimeste harimise mõju jääb siiski liiga napiks. “Kahjuks ei suuda Pangaliit koolide huvi täiel määral katta ja aeg on kindlasti ammu küps, et Eesti üldhariduskoolide õppekava osaks saaks püsiv finantskirjaoskuse andmine ja selleks ettenähtud temaatilised tunnid. Pangaliit on kindlasti valmis ka edaspidi aitama nii teadmiste kui inimestega, kuid vabatahtliku töö kõrvale peab tulema ka süsteemne ja pidev töö rahatarkusega,“ rõhutas Talihärm.

Koolide kaart, kuhu külalisõpetajad lähevad, on leitav siit:

Rahatarkuse kuud korraldavad Eesti Pangaliidu eestvedamisel liidu 13 liikmespanka. Pangaliidu eesmärk on panna inimesi mõtlema finantsotsuste tähtsuse ja võimalike tagajärgede peale. Viimase viie aastaga on algatuse raames saanud vajalikke teadmisi rahaasjadega toimetulekuks ligi 20 000 koolinoort üle Eesti.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
E-mail:   See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade Analüütikud: kiire palgakasv paneb ettevõtjad proovile

Analüütikud: kiire palgakasv paneb ettevõtjad proovile

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majanduse edasiseks kasvuks on kõik eeldused loodud. Küll aga on investeeringute osakaalu vähenedes kiire majanduskasvu saavutamine üha keerulisem. Majanduse mootoriks olevatele ettevõtetele avaldavad mõju ka kiire palgakasv ning olulistel eksporditurgudel toimuv.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul eeldab kiirem majanduskasv rohkem julgust ja ambitsioonikust. „Varasematel aastatel on ettevõtted teinud suuri investeeringuid efektiivsuse tõstmisesse. Investeeringute kõrval vajab tähelepanu aga ka pakutav toode. Kui müüme välismaale väga lihtsat ja odavat kaupa, siis võime seda toota kui tahes efektiivselt, kuid Skandinaavia tasemega võrreldavaid palkasid ei ole selle eest maksta võimalik.“ Nestor lisas, et kuigi kiire palgakasv seab ettevõtted raskesse olukorda, avaldab see ka positiivset survet väärtusahelas tõusta. 

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleks majanduse väljavaadete puhul arvestada sellega, et üha suurem osa maailmamajanduse nõudlusest asub väljaspool Euroopat. “Oleks mõistlik uusi ja hea väljavaatega turge otsida ka mujalt kui meie lähinaabrusest,” rääkis Mertsina. Lisaks nõudlusele on analüütikute sõnul ekspordikäibele toeks tasapisi kasvama hakanud müügihinnad, mis peaksid leevendama suurenenud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. “Hinnakasvu taga on toorainete hinnatõus, kõrgemad aktsiisimäärad ja tugev sisenõudlus. Järgmisel aastal lisandub nendele veel majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine,” lisas Mertsina.

Nordea panga ökonomist Tõnu Palmi arvates peituvad ettevõtete tootlikkuse tõstmise võimalused ennekõike tööstuse ja tehnoloogiate ühendamises ja digitaliseerimises. “Kõrgtehnoloogia ning intellektuaalne vara on sõltumata aeglustunud tootlikkuse kasvust maailma majanduses üha kõrgemas hinnas. Kes selles teadus- ning tehnoloogiakeskses võidujooksus suudab kiirem püsida, võidab ka maailmaturul,” sõnas Palm.

Kiiret kasvu, millega veel mõni aeg tagasi olime Eestis harjunud, me DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul enam ei näe ja see ongi normaalne. “Jätkuvalt kiire palgakasvu tingimustes on ettevõtete konkurentsivõime tõstmine hädavajalik. Võidavad need, kes teevad tarku investeeringuid. Sektorites, kus efektiivususnäitajad palgakasvule järele ei tule, võivad ees oodata ka koondamised,” hoiatas Roosimägi.

LHV majandusekspert Heido Vitsur rõhutas, et jutud majanduse stagnatsioonist on siiski ülepingutatud. “Meie majandus areneb, aga aeglaselt,” rääkis Vitsur. Tema sõnul mõjutavad siinset majanduskasvu suurel määral ka valimistsüklid ning Euroopa struktuurifondid. “Ülikiire kasvu perioodid juhtuvad Eestis reeglina 60 aastase tsükliga. Normaalne majanduskasv ongi paari protsendi juures,” lisas Vitsur. 

Majandust ohustavate riskidena tõid analüütikud välja veel Venemaa poliitilise ebakindluse. Venemaa nõrgenenud nõudlus on kukutanud ta Eesti kümne olulisema kaubanduspartneri hulgast välja ning tasapisi on vähenenud selle mõju Eesti majandusele. Tõusva riskikohana tajuvad analüütikud majanduskeskkonnale ka populistlike liikumiste esilekerkimist.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

IMG 9280 web

Lisainfo:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Üleskutse: kutsu ekspert abiturientidele rahatarkuse tundi andma

EP-Rahatarkusepaev-Logo

Märts on Pangaliidu rahatarkuse kuu. Juba neljandat korda viiakse sel ajal koolides üle Eesti läbi rahatarkuse koolitusi. Varasemad kogemused on olnud positiivsed, mistõttu saab rahatarkuse tunni soovi korral enda kooli kutsuda ka sel aastal.

Pangaliidu seekordsed rahatarkuse koolitused toimuvad 1-31.märtsini. Eelistatult on koolituse pikkuseks kaks 45-minutilist tundi, mille jooksul antakse teadmisi finantskirjaoskusest ja oma rahaasjade paremast korraldamisest. Koolitused on tänavu suunatud gümnaasiumi lõpuklassidele.

Rahatarkuse algteadmiste omandamine on iga iseseisvasse ellu astuja jaoks aina suureneva tähtsusega. Rahatarkuse tunnid annavad õpilastele kõige olulisemad teadmised oma rahaasjade juhtimisest nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Kui Sinu kool pole end veel kirja pannud, siis tuleks soovi korral koolil oma eelistustest tunni läbiviimise kuupäeva ja kellaaja osas teada anda täites selleks hiljemalt 27. Jaanuaril vastav veebivorm Pangaliidu kodulehel.

Tunni paremaks ettevalmistamiseks on oluline ka info osalevate õpilaste hinnangulise arvu kohta. Rohkem kui kahe paralleelklassi huvi korral eelistaksime tunni formaadi tõttu korraldada selle väiksemates gruppides ja eraldi.

Pangaliidu rahatarkuse tunnis ei reklaamita ühegi panga teenuseid.

Finantskirjaoskuse edendamine on kolmeteist Eestis tegutsevat kommertspanka ühendava Eesti Pangaliidu üks prioriteete.

 

Üleskutse: kutsu ekspert abiturientidele rahatarkuse tundi andma

Märts on Pangaliidu rahatarkuse kuu. Juba neljandat korda viiakse sel ajal koolides üle Eesti läbi rahatarkuse koolitusi. Varasemad kogemused on olnud positiivsed, mistõttu saab rahatarkuse tunni soovi korral enda kooli kutsuda ka sel aastal.

Pangaliidu seekordsed rahatarkuse koolitused toimuvad 1-31.märtsini. Eelistatult on koolituse pikkuseks kaks 45-minutilist tundi, mille jooksul antakse teadmisi finantskirjaoskusest ja oma rahaasjade paremast korraldamisest. Koolitused on tänavu suunatud gümnaasiumi lõpuklassidele.

Rahatarkuse algteadmiste omandamine on iga iseseisvasse ellu astuja jaoks aina suureneva tähtsusega. Rahatarkuse tunnid annavad õpilastele kõige olulisemad teadmised oma rahaasjade juhtimisest nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Kui Sinu kool pole end veel kirja pannud, siis tuleks soovi korral koolil oma eelistustest tunni läbiviimise kuupäeva ja kellaaja osas teada anda täites selleks hiljemalt 27. Jaanuaril vastav veebivorm Pangaliidu kodulehel.

Tunni paremaks ettevalmistamiseks on oluline ka info osalevate õpilaste hinnangulise arvu kohta. Rohkem kui kahe paralleelklassi huvi korral eelistaksime tunni formaadi tõttu korraldada selle väiksemates gruppides ja eraldi.

Pangaliidu rahatarkuse tunnis ei reklaamita ühegi panga teenuseid.

Finantskirjaoskuse edendamine on kolmeteist Eestis tegutsevat kommertspanka ühendava Eesti Pangaliidu üks prioriteete.

Pressiteade: Pangajuhid - Balti majandus püsib viiruste kiuste tugev

Pangajuhid: Balti majandus püsib viiruste kiuste tugev

Täna toimunud Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid Balti pangajuhid, et Eesti majandus kasvas möödunud aastal võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemalt, kuid tervikuna läheb Balti riikidel tänases keerulises väliskeskkonnas teiste euroala riikide võrdluses hästi.

Nordea Baltimaade äriarenduse juht Gerd Müller rõhutab, et majanduskasvu arendamine on kui maratoni jooksmine, kus tähtis on pikemaajaline kasvukiiruse ja vastupidavuse lihvimine. “Siseturu elavdamise arvel on võimalik saavutada küll kiiremaid lühiajalisi spurte, kuid pikaajalise kasvukiiruse määrab avatud majanduste puhul suures osas ekspordivõimekus,” kinnitab Müller.

Pangajuhtide sõnul on Eesti jaoks sellest tulenevalt oluline ekspordi arendamine, globaalne konkurentsivõime ja nutikad valikud tootlikkuse tõstmiseks. “Balti riikide väljakutseks on pikaajalise kasvukiiruse arendamine kasvava globaalse konkurentsi ning rahvastiku vananemise tingimustes. Lahenduseks saab olla tehnoloogia, innovatsioon ning tööjõu arendamine,” lisab Müller.

SEB Balti divisjoni juht Riho Unt ütleb, et Balti riikide majanduskasv on mõjutatud Venemaa ja Euroopa Liidu vahelistest suhetest. “Lisaks avaldab Eesti majandusele täiendavat survet Soome majanduse nõrk käekäik. Samuti väljus Eesti 2008. aasta majanduskriisist teiste Balti riikidega võrreldes varem,” räägib Unt Eestit mõjutavatest teguritest.

Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduse kasv võrdluses Läti ja Leeduga aeglasemaks ka sellel aastal. “Märgata on Eesti ärieliidi rahvusvaheliste ambitsioonide vähenemist. Eelmises majanduskriisis kõrvetada saanud ettevõtjad on välismaale kasvamise osas tagasihoidlikumad kui lõunanaabrid,” lisab Unt ühe põhjuse tagasihoidlikuks kasvuks.

Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi hinnangul vajame me avatumat migratsioonipoliitikat. “Ma ei ütle seda mitte pagulaskriisi silmas pidades, vaid näiteks ka Ukrainat, kust paljud inimesed soovivad lahkuda. Meil omakorda on tööjõudu väga vaja. Palgasurve püsib  ja tööpuudus on väga madal, mis seab Eesti tööandjad surve alla ning juba lähitulevikus teevad demograafilised muutused olukorra püsivalt veel keerulisemaks,” tõdeb Perens.

Samas ei saa ignoreerida ka pagulaskriisi ja selle võimalikke tagajärgi Euroopa Liidule ja meile. “Kui Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, jonnakalt jätkab retoorikaga, et meie siin kedagi võõrast näha ei taha, on alust karta, et asi lõpeb kahedimensionaalse Euroopaga, kus Lääne-Euroopa tuumikriigid hakkavad aina enam omaette hoidma. Meie jaoks tähendab see otsest julgeolekuriski. Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust ja pagulaskriis moodustavad ühiselt täna Eesti ja kogu Baltikumi suurimaks ohu,“ lisab Perens.

DNB Panga ettevõtete panganduse juhi Krõõt Kilveti hinnangul ei peaks me vastanduma ja võrdlema Eestit niivõrd teiste Balti riikidega, vaid vaatama Baltikumi ühtse regioonina. “Läti ja Leedu on Eesti ettevõtjatele olulised ekspordipartnerid ja kui ühel läheb hästi, on ka teistel sellest kasu,” kinnitab Kilvet.

Küll aga tuleks igal riigil keskenduda rohkem sellele, milles ollakse tugevad. “Eestis on hea maksukeskkond ja selge seadusandlus, Lätis on kõrgelt arenenud inseneriteadus ja transpordiühendus muu maailmaga ning Leedus jällegi on tööjõuvõimekus suurim,” lisab Kilvet. Eesti väiksusest tulenevalt peaks Balti pangajuhtide sõnul Eesti rohkem keskenduma ekspordile ning koostöövõimaluste leidmisele ja arendamisele.

Danske Banki Balti panganduse juhi Ivar Pae sõnul on Balti riigid kohanenud muutustega eksporditurgudel, mistõttu langus Venemaa suunal on asendatud ekspordi kasvuga Euroopa Liidu ja ennekõike Põhjamaade turgudele. “Mitmendat aastat jätkuv palgakasv on toetanud majandust, aga et see jätkuks, on tarvis ettevõtetel samaaegselt arendada oma tootlikkust. Vajadusel tuleb selleks automatiseerida protsesse,“ lisab Pae.

IMG 6210 2 web

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.