Eesti Pangaliit

Uudised

Üleskutse: kutsu ekspert abiturientidele rahatarkuse tundi andma

EP-Rahatarkusepaev-Logo

Märts on Pangaliidu rahatarkuse kuu. Juba neljandat korda viiakse sel ajal koolides üle Eesti läbi rahatarkuse koolitusi. Varasemad kogemused on olnud positiivsed, mistõttu saab rahatarkuse tunni soovi korral enda kooli kutsuda ka sel aastal.

Pangaliidu seekordsed rahatarkuse koolitused toimuvad 1-31.märtsini. Eelistatult on koolituse pikkuseks kaks 45-minutilist tundi, mille jooksul antakse teadmisi finantskirjaoskusest ja oma rahaasjade paremast korraldamisest. Koolitused on tänavu suunatud gümnaasiumi lõpuklassidele.

Rahatarkuse algteadmiste omandamine on iga iseseisvasse ellu astuja jaoks aina suureneva tähtsusega. Rahatarkuse tunnid annavad õpilastele kõige olulisemad teadmised oma rahaasjade juhtimisest nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Kui Sinu kool pole end veel kirja pannud, siis tuleks soovi korral koolil oma eelistustest tunni läbiviimise kuupäeva ja kellaaja osas teada anda täites selleks hiljemalt 27. Jaanuaril vastav veebivorm Pangaliidu kodulehel.

Tunni paremaks ettevalmistamiseks on oluline ka info osalevate õpilaste hinnangulise arvu kohta. Rohkem kui kahe paralleelklassi huvi korral eelistaksime tunni formaadi tõttu korraldada selle väiksemates gruppides ja eraldi.

Pangaliidu rahatarkuse tunnis ei reklaamita ühegi panga teenuseid.

Finantskirjaoskuse edendamine on kolmeteist Eestis tegutsevat kommertspanka ühendava Eesti Pangaliidu üks prioriteete.

 

Üleskutse: kutsu ekspert abiturientidele rahatarkuse tundi andma

Märts on Pangaliidu rahatarkuse kuu. Juba neljandat korda viiakse sel ajal koolides üle Eesti läbi rahatarkuse koolitusi. Varasemad kogemused on olnud positiivsed, mistõttu saab rahatarkuse tunni soovi korral enda kooli kutsuda ka sel aastal.

Pangaliidu seekordsed rahatarkuse koolitused toimuvad 1-31.märtsini. Eelistatult on koolituse pikkuseks kaks 45-minutilist tundi, mille jooksul antakse teadmisi finantskirjaoskusest ja oma rahaasjade paremast korraldamisest. Koolitused on tänavu suunatud gümnaasiumi lõpuklassidele.

Rahatarkuse algteadmiste omandamine on iga iseseisvasse ellu astuja jaoks aina suureneva tähtsusega. Rahatarkuse tunnid annavad õpilastele kõige olulisemad teadmised oma rahaasjade juhtimisest nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Kui Sinu kool pole end veel kirja pannud, siis tuleks soovi korral koolil oma eelistustest tunni läbiviimise kuupäeva ja kellaaja osas teada anda täites selleks hiljemalt 27. Jaanuaril vastav veebivorm Pangaliidu kodulehel.

Tunni paremaks ettevalmistamiseks on oluline ka info osalevate õpilaste hinnangulise arvu kohta. Rohkem kui kahe paralleelklassi huvi korral eelistaksime tunni formaadi tõttu korraldada selle väiksemates gruppides ja eraldi.

Pangaliidu rahatarkuse tunnis ei reklaamita ühegi panga teenuseid.

Finantskirjaoskuse edendamine on kolmeteist Eestis tegutsevat kommertspanka ühendava Eesti Pangaliidu üks prioriteete.

Pressiteade Analüütikud: kiire palgakasv paneb ettevõtjad proovile

Analüütikud: kiire palgakasv paneb ettevõtjad proovile

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majanduse edasiseks kasvuks on kõik eeldused loodud. Küll aga on investeeringute osakaalu vähenedes kiire majanduskasvu saavutamine üha keerulisem. Majanduse mootoriks olevatele ettevõtetele avaldavad mõju ka kiire palgakasv ning olulistel eksporditurgudel toimuv.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul eeldab kiirem majanduskasv rohkem julgust ja ambitsioonikust. „Varasematel aastatel on ettevõtted teinud suuri investeeringuid efektiivsuse tõstmisesse. Investeeringute kõrval vajab tähelepanu aga ka pakutav toode. Kui müüme välismaale väga lihtsat ja odavat kaupa, siis võime seda toota kui tahes efektiivselt, kuid Skandinaavia tasemega võrreldavaid palkasid ei ole selle eest maksta võimalik.“ Nestor lisas, et kuigi kiire palgakasv seab ettevõtted raskesse olukorda, avaldab see ka positiivset survet väärtusahelas tõusta. 

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleks majanduse väljavaadete puhul arvestada sellega, et üha suurem osa maailmamajanduse nõudlusest asub väljaspool Euroopat. “Oleks mõistlik uusi ja hea väljavaatega turge otsida ka mujalt kui meie lähinaabrusest,” rääkis Mertsina. Lisaks nõudlusele on analüütikute sõnul ekspordikäibele toeks tasapisi kasvama hakanud müügihinnad, mis peaksid leevendama suurenenud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. “Hinnakasvu taga on toorainete hinnatõus, kõrgemad aktsiisimäärad ja tugev sisenõudlus. Järgmisel aastal lisandub nendele veel majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine,” lisas Mertsina.

Nordea panga ökonomist Tõnu Palmi arvates peituvad ettevõtete tootlikkuse tõstmise võimalused ennekõike tööstuse ja tehnoloogiate ühendamises ja digitaliseerimises. “Kõrgtehnoloogia ning intellektuaalne vara on sõltumata aeglustunud tootlikkuse kasvust maailma majanduses üha kõrgemas hinnas. Kes selles teadus- ning tehnoloogiakeskses võidujooksus suudab kiirem püsida, võidab ka maailmaturul,” sõnas Palm.

Kiiret kasvu, millega veel mõni aeg tagasi olime Eestis harjunud, me DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul enam ei näe ja see ongi normaalne. “Jätkuvalt kiire palgakasvu tingimustes on ettevõtete konkurentsivõime tõstmine hädavajalik. Võidavad need, kes teevad tarku investeeringuid. Sektorites, kus efektiivususnäitajad palgakasvule järele ei tule, võivad ees oodata ka koondamised,” hoiatas Roosimägi.

LHV majandusekspert Heido Vitsur rõhutas, et jutud majanduse stagnatsioonist on siiski ülepingutatud. “Meie majandus areneb, aga aeglaselt,” rääkis Vitsur. Tema sõnul mõjutavad siinset majanduskasvu suurel määral ka valimistsüklid ning Euroopa struktuurifondid. “Ülikiire kasvu perioodid juhtuvad Eestis reeglina 60 aastase tsükliga. Normaalne majanduskasv ongi paari protsendi juures,” lisas Vitsur. 

Majandust ohustavate riskidena tõid analüütikud välja veel Venemaa poliitilise ebakindluse. Venemaa nõrgenenud nõudlus on kukutanud ta Eesti kümne olulisema kaubanduspartneri hulgast välja ning tasapisi on vähenenud selle mõju Eesti majandusele. Tõusva riskikohana tajuvad analüütikud majanduskeskkonnale ka populistlike liikumiste esilekerkimist.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

IMG 9280 web

Lisainfo:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Eestimaalased nimetasid uue makse viipemakseks

Eestimaalased nimetasid uue makse viipemakseks

Pangaliit korraldas rahatarkuse kuu raames võistluse, et leida nimi uuele kaardimaksele, mis toimub ilma kaarti terminali sisestamata. Kõige enam hääli sai “viipemakse”, mille pangad ka kasutusele võtavad.

Viipemakse näol on tegemist maailmas levinud makseviisiga, mis nüüd ka Eestisse jõudmas. Valdavalt hakkavad Eestis tegutsevad pangad viipemakse võimekusega kaarte oma klientidele väljastama aasta teises pooles, mõni aga ka varem. Aasta jooksul avatakse viipemakse tugi ka paljudes Eesti kauplustes ja söögikohtades. Viipemakse tegemiseks piisab kaardi asetamisest makseterminali vastu. 10 eurost suurema makse korral tuleb sisestada ka PIN-kood. Sellest väiksemaid tehinguid saab teha ka PIN-koodi sisestamata, kuigi turvalisuse huvides on seda pisteliselt siiski vaja.

“Viipekaardi kiip on turvaline, seda saavad lugeda vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Seega ei saa keegi pahatahtlikult teie kaardilt raha maha võtta, võimalik ei ole ka poekassast mööda jalutades kellegi teise arve kogemata maksmine,” selgitas Pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk.

Viipemakseid saab peagi tegema hakata enamikus makseterminalidest ning need on tavapärastest kiiremad ja mugavamad. “Tulevikus lisanduvad ka võimalused maksta poes mobiiltelefoniga või nutikella abil,” lisas Nurk.

Eestis moodustavad alla 10-eurosed maksed enam kui 60% kaardimaksetest.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:

Viipemakse: korduma kippuvad küsimused 


Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Pangajuhid - Balti majandus püsib viiruste kiuste tugev

Pangajuhid: Balti majandus püsib viiruste kiuste tugev

Täna toimunud Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid Balti pangajuhid, et Eesti majandus kasvas möödunud aastal võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemalt, kuid tervikuna läheb Balti riikidel tänases keerulises väliskeskkonnas teiste euroala riikide võrdluses hästi.

Nordea Baltimaade äriarenduse juht Gerd Müller rõhutab, et majanduskasvu arendamine on kui maratoni jooksmine, kus tähtis on pikemaajaline kasvukiiruse ja vastupidavuse lihvimine. “Siseturu elavdamise arvel on võimalik saavutada küll kiiremaid lühiajalisi spurte, kuid pikaajalise kasvukiiruse määrab avatud majanduste puhul suures osas ekspordivõimekus,” kinnitab Müller.

Pangajuhtide sõnul on Eesti jaoks sellest tulenevalt oluline ekspordi arendamine, globaalne konkurentsivõime ja nutikad valikud tootlikkuse tõstmiseks. “Balti riikide väljakutseks on pikaajalise kasvukiiruse arendamine kasvava globaalse konkurentsi ning rahvastiku vananemise tingimustes. Lahenduseks saab olla tehnoloogia, innovatsioon ning tööjõu arendamine,” lisab Müller.

SEB Balti divisjoni juht Riho Unt ütleb, et Balti riikide majanduskasv on mõjutatud Venemaa ja Euroopa Liidu vahelistest suhetest. “Lisaks avaldab Eesti majandusele täiendavat survet Soome majanduse nõrk käekäik. Samuti väljus Eesti 2008. aasta majanduskriisist teiste Balti riikidega võrreldes varem,” räägib Unt Eestit mõjutavatest teguritest.

Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduse kasv võrdluses Läti ja Leeduga aeglasemaks ka sellel aastal. “Märgata on Eesti ärieliidi rahvusvaheliste ambitsioonide vähenemist. Eelmises majanduskriisis kõrvetada saanud ettevõtjad on välismaale kasvamise osas tagasihoidlikumad kui lõunanaabrid,” lisab Unt ühe põhjuse tagasihoidlikuks kasvuks.

Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi hinnangul vajame me avatumat migratsioonipoliitikat. “Ma ei ütle seda mitte pagulaskriisi silmas pidades, vaid näiteks ka Ukrainat, kust paljud inimesed soovivad lahkuda. Meil omakorda on tööjõudu väga vaja. Palgasurve püsib  ja tööpuudus on väga madal, mis seab Eesti tööandjad surve alla ning juba lähitulevikus teevad demograafilised muutused olukorra püsivalt veel keerulisemaks,” tõdeb Perens.

Samas ei saa ignoreerida ka pagulaskriisi ja selle võimalikke tagajärgi Euroopa Liidule ja meile. “Kui Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, jonnakalt jätkab retoorikaga, et meie siin kedagi võõrast näha ei taha, on alust karta, et asi lõpeb kahedimensionaalse Euroopaga, kus Lääne-Euroopa tuumikriigid hakkavad aina enam omaette hoidma. Meie jaoks tähendab see otsest julgeolekuriski. Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust ja pagulaskriis moodustavad ühiselt täna Eesti ja kogu Baltikumi suurimaks ohu,“ lisab Perens.

DNB Panga ettevõtete panganduse juhi Krõõt Kilveti hinnangul ei peaks me vastanduma ja võrdlema Eestit niivõrd teiste Balti riikidega, vaid vaatama Baltikumi ühtse regioonina. “Läti ja Leedu on Eesti ettevõtjatele olulised ekspordipartnerid ja kui ühel läheb hästi, on ka teistel sellest kasu,” kinnitab Kilvet.

Küll aga tuleks igal riigil keskenduda rohkem sellele, milles ollakse tugevad. “Eestis on hea maksukeskkond ja selge seadusandlus, Lätis on kõrgelt arenenud inseneriteadus ja transpordiühendus muu maailmaga ning Leedus jällegi on tööjõuvõimekus suurim,” lisab Kilvet. Eesti väiksusest tulenevalt peaks Balti pangajuhtide sõnul Eesti rohkem keskenduma ekspordile ning koostöövõimaluste leidmisele ja arendamisele.

Danske Banki Balti panganduse juhi Ivar Pae sõnul on Balti riigid kohanenud muutustega eksporditurgudel, mistõttu langus Venemaa suunal on asendatud ekspordi kasvuga Euroopa Liidu ja ennekõike Põhjamaade turgudele. “Mitmendat aastat jätkuv palgakasv on toetanud majandust, aga et see jätkuks, on tarvis ettevõtetel samaaegselt arendada oma tootlikkust. Vajadusel tuleb selleks automatiseerida protsesse,“ lisab Pae.

IMG 6210 2 web

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Pangaliidu innovatsioonipreemia pälvis LHV krüptoraha platvorm Cuber

Pangaliidu innovatsioonipreemia pälvis LHV krüptoraha platvorm Cuber

Pangaliidu esimese innovatsioonipreemia sai LHV krüptoraha platvorm Cuber. Innovatsioonipreemiaga tunnustab liit pankade tööd uuenduslike teenuste pakkumisel ja klientide teenindamisel ning väärtustab arendustööd pankade tagatubades ja töökorralduses, mis ei pruugi kliendile esmapilgul välja paista.

Innovatsioonipreemia žürii juhi Andrei Korobeiniku sõnul edestas LHV teisi uuenduse rahvusvahelise unikaalsuse, maailmas pioneer olemise ja mõjuga siinsele tehnoloogiasektorile, luues võimaluse uuteks avatud teenusteks kolmandatele osapooltele. "Cuber eristus teistest töödes oma "kastist väljas" lahendusega. Kas neid saadab kommertsedu, on veel vara öelda, kuid arendusjulguse eest tuleb LHVd kindlasti tunnustada, " selgitas Korobeinik.

LHV tõi maailmas esimese pangana krüptoraha tehnoloogial põhineva platvormi Cuber turule mullu kevadel. Cuberis liiguvad maksed ilma keskse vahendajata kasutades sarnaselt bitcoinile blockchaini tehnoloogiat. Rakenduses tehtavad maksed on fikseeritud üks-ühele kursi alusel euroga.

Esitatud töid hindasid žüriis lisaks Korobeinikule tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa portaalist geenius.ee, Kopenhaageni Ärikooli õppejõud Mart Laatsit, TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory juht Tea Varrak, Eesti äriinglite ühenduse EstBAN tegevjuht Heidi Kakko ja Tartu Ülikooli ideelabori juht Maret Ahonen.

Pärnu Finantskonverentsi innovatsioonipreemia erisessioonil andis peapreemia LHV Panga krüptorahanduse tootejuht Jüri Laurile üle Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm.

Innovatsioonikonkursi teise koha sai SEB paberivaba teenindus ja kolmanda koha TransferWise’i makse LHV internetipangas ja mobiilipangas.

Innovatsioonipreemiale oodati kandideerima nii uudseid lahendusi klienditeeninduses, toote- ja teenusevaldkonnas kui ka organisatsiooni-, protsessi- ja turundusinnovatsiooni.

Konkursile kvalifitseerus kokku kuus tööd. Žürii hindas esitatud uuenduste kasutajamugavust, unikaalsust ja väärtuslikkust klientidele, mõju panga kasumlikkusele või kuluefektiivsusele, uuenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet, ettevõtmise elujõulisust ja kasu ühiskonnale. Innovatsioonipreemia sai nominent, mis kogus žüriiliikmetelt enim hääli. 

Konkursil osalesid:

LHV krüptoraha platvorm Cuber

Cuber on uus universaalne platvorm, millele rajada tuleviku finantsteenuseid. Seni nähtud keskselt tagatud ja emiteeritud väärtuse kandjad on kõik suletud süsteemid. Cuberi näol on tegemist LHV ja koostööpartnerite poolt loodud maailma esimese keskselt tagatud, kuid täiesti avatud, läbipaistva ja seetõttu ka lihtsasti programmeeritava väärtuse kandjaga. LHV emiteeritud väärtused kajastuvad hajutatud pearaamatu võrgus ehk blockchainis. Oleme loonud infrastruktuuri emiteeritud väärtuse jälgimiseks ja lunastamiseks. Platvormi oleme ehitanud põhimõttel, et kolmandad, sõltumatud osapooled saaksid lihtsal viisil oma rakendusi meie süsteemiga siduda, seadmata ohtu isikuandmeid, väärtuse kandjat ennast või muud turvalist infot.

DNB Pank: “Sinu liisitud auto on kindlustatud, aga Sina ise?”

DNB Pank AS töötas koostöös ERGO Insurance SE-ga välja Eestis unikaalse kindlustustoote, mis annab eraisikutele ja nende peredele kindlustunde ning kaitseb ootamatuste eest. Uudne liisingukindlustus annab teadmise, et ootamatu õnnetus või töökaotus ei sea ohtu liisingukohustuse täitmist, vaid selle võtab ootamatuste korral enda hooleks ERGO Insurance SE.2015. aastast alates sõlmitud teenusega seotud ligi 300 lepingut. Viimased kuud on näidanud huvi tõusu ning kasvunumbreid. Liisingulepingut sõlmides mõeldakse ka võimalikele riskidele ning üha aktiivsemalt tuntakse huvi ka liisingukindlustuse vastu. Liisingukindlustust müüakse koos liisingulepinguga, mis muudab selle toote mugavaks ja kättesaadavaks üle Eesti.

TransferWise’i makse LHV internetipangas ja mobiilipangas

LHV tutvustas 2016. aasta veebruaris TransferWise’i makset, mis toob idufirma kvaliteetse ja soodsa teenuse läbi LHV pangakanali kliendile mugavalt kätte. LHV saab selle kaudu pakkuda kliendile selles turunišis maailma parimate hulka kuuluvat teenust.Tegemist on maailmas esimese korraga, kui TransferWise’i makse on integreeritud otse panga interneti- ja mobiilipanka. Projekti käigus töötas TransferWise välja rakendusliidese ja LHV koos Codeborne’iga arendas välja vastava teenuse kliendi jaoks.

SEB omatöötajate LAB



SEB LAB on SEB töötajatele mõeldud eksperimentaalne vabatahtlik programm, kus otsitakse ärilistele väljakutsetele lahendusi täiesti uue nurga alt, kasutades teenusedisaini ja Lean Startup tööriistu.LAB sündis vajadusest luua muutuvas konkurentsiolukorras organisatsioonis võimekus erinevate ideedega eksperimenteerimiseks ja ideede elluviimiseks teenusedisaini ning start-up maailmast tuntud Lean Startup metodoloogia abil. Protsess erineb tavapärasest äriarendusprotsessist ning võimaldab piiratud ressursi tingimustes saavutada kiiremaid tulemusi.LAB-i eesmärk on toetada klientidele ajakohase panganduskogemuse loomist ja arendada tulevikupangandust. LAB-i raames kogume töötajatelt häid ideid ja kontseptsioone, mis aitavad leida uudseid lahendusi olulistele ärilistele väljakutsetele või lahti mõtestada ja end ette valmistada uute suundade suhtes, mis hakkavad pangandusäri tulevikus mõjutama.

SEB paberivaba teenindus

SEB paberivaba teenindus tähendab seda, et klienti teenindatakse pangakontoris puutetundliku ekraani abil – loodavad dokumendid allkirjastatakse ID-kaardi või mobiil-ID-ga ja arhiveeritakse kliendi internetipangas asuvasse digiportaali.Pankade kontoriteenindus on oma protsessi mõttes olnud küllalt muutumatu. Iga tehingu kinnituseks vormistatakse mitmes eksemplaris dokumendid, millest üks jääb igale tehinguosalisele. Tehnoloogia arengut vaadates oli meile selge, et kontoriteenindus on jäänud liiga kinni olemasolevatesse protsessidesse ning tuleviku panganduses ei ole mitte vähem paberitööd vaid see on tõenäoliselt täielikult paberivaba.Kasutades ära Eesti digitaalse allkirjastamise võimalusi otsustasime viia kontoriteeninduse uuele tasemele, muutes selle kliendi nõusolekul täielikult paberivabaks, eesmärgiga lihtsustada klienditeenindusprotsesse ning vähendada kontorite paberikulu (ühe tehingu peale kulub pangas keskmiselt neli lehte paberit). Kuna interaktiivsed lahendused mängivad ka näost-näkku teenindamisel järjest tähtsamat rolli, siis teine oluline eesmärk oli parandada paberivaba teeninduse abil SEB pangakontorites teeninduse kvaliteeti.

Swedbanki mobiiliapp: Küsi ja saada raha funktsionaalsus

2015.aastal lisas Swedbank oma mobiilipanka mugava lahenduse raha kiireks saatmiseks ja küsimiseks. See on uus ja lihtne viis raha saata ja küsida. Lahendust saab kasutada ilma paroolideta ning tehing võtab aega vaid paar sekundit. Uut lahendust saavad kliendid kasutada näiteks ühiseks kingituseks raha kogudes, restoraniarvet jagades või näiteks selleks, et  küsida sõbralt tagasi unustatud laenusummat. Raha „saatmiseks“ mobiilipangas vali saaja, sisesta summa ja kinnita makse nupuvajutusega. Lihtne! „Küsi raha“ nupule vajutades saadad ülekande palve SMSi, e-maili või Facebooki vahendusel, edastades selle saajale kõik küsija andmed (sh makselingi) ülekande tegemiseks. Raha saatja peab sisestama vaid summa ja valima maksja oma telefoniraamatust. Kui maksja on Swedbanki klient, kel mobiilis lihtne makse aktiveeritud, on ülekande tegemine eriti mugav.

 

Konkursi lehekülg internetis: http://pangaliit.ee/et/innovatsioonipreemia-2016

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit, tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.