05 august 2020
„Kõned näivad usutavad – helistatakse justkui panga numbrilt ning uuritakse, kas klient on äsja teinud sisseostu mingis veebipoes või väidetakse mõnel muu legendi abil, et kliendi arvelt on just raha varastatud ning et edasise varguse ära hoidmiseks tuleb kasutajal nüüd kohe oma salasõnad, paroolid, kaardiandmed või muu delikaatne informatsioon telefoni teel helistajale edasi anda. Kiire ja reeglina vene keelse jutuga aetakse inimene segadusse ning mängitakse tema hirmuga raha kaotada.” rääkis Pangaliidu infoturbe toimkonna juht Tiit Hallas.Petturid on sihtinud enamiku Eesti pankade kliente. Pangaliit rõhutab, et Eesti pangad ei küsi kunagi telefonitsi klientidelt pangakaardi numbrit ega ühtegi interneti- või mobiilipanka logimiseks vajalikku detaili, kuna klientide teenindamiseks vajalikud andmed on pankadel olemas.
Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juhi Roger Kummi sõnul on kelmide saagiks langenud summad on erinevad, sõltuvalt sellest, kui palju raha inimese kontol on. „Reeglina võtavad kelmid pangakontodelt kõik, mis sealt võtta on ning seepärast soovitame inimestel oma ülekannete limiidid üle vaadata. See on tihti ainuke meede kogu raha korraga ära kandmise vältimiseks, kui näiteks päevalimiit täis saab,“ ütles Kumm.
Teadaolevalt kõnelevad kelmid telefonis vene keeles. Seega pettuse tuvastamise üheks viisiks on paluda helistajal rääkida eesti keeles. „Väiksemagi kahtluse korral, et tegemist võib olla kelmiga, on kõige mõistlikum kõne koheselt katkestada. Kui oled aga ekslikult juba oma kaardiandmeid jaganud, siis teavita sellest kindlasti oma panka ja politseid,“ rõhutas Kumm.
Rohkem infot erinevate petuskeemide kohta on siin:
EST: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/petuskeemid-ja-kelmused
RUS: https://www.politsei.ee/ru/instruktsii/soobshchenie-o-chrezvychaynom-polozhenii/shemi-obmana-i-moshennichestva