Mis on avatud pangandus?

Avatud pangandus tähendab, et pangandusteenuseid nagu maksete algatamine või kontoinfo kuvamine saavad edaspidi lisaks pankadele pakkuda ka teised teenuseosutajad, nt finantstehnoloogia ettevõtted, ja maksevahendajad. Klientide jaoks tähendab see valikuvõimaluste laienemist läbi suurenenud teenusepakkujate vahelise konkurentsi. See on panganduse jaoks sama oluline samm nagu oli telefoninumbri mobiilsus telekommunikatsioonile või elektrituru avamine energiasektorile.

Muutus saab võimalikuks seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue makseteenuste direktiiviga. Kui seni on uute tulijate sisenemine maksevahenduse turule olnud väga keeruline, siis direktiiviga avatakse pangandusturg ja sätestatakse selged reeglid turuosaliste koostööks. Avatud panganduse reeglite alusel saavad kliendid muu hulgas võimaluse pangale nõusoleku andmiseks oma andmete jagamiseks mittepangast teenusepakkujatele, kes saavad pakkuda klientidele uusi ja põnevaid teenuseid, nt ka maksete algatamist kliendi kontolt.

Eestis on makseteenuste direktiiv üle võetud järgmiste seadustega:

  1. Makseasutuste ja e–raha asutuste seadus
  2. Võlaõigusseadus
  3. Finantsinspektsiooni seadus

Viited pankadele  

Korduma Kippuvad Küsimused

Mis on makse algatamise teenus?

Makse algatamise teenuse abil saab klient edastada maksekorralduse oma panka teise makseteenuse pakkuja keskkonnast. Näiteks võib klient näha ühes netipangas edaspidi ka oma teistes pankades asuvaid kontosid ning algatada neilt makseid. Maksed toimuvad panga maksesüsteemis, kus konto asub ja need on vaja kinnitada Smart-ID, mobiil-ID, ID-kaardi või PIN-kalkulaatori abil.

Mis on kontoteabe teenus?

Kontoteabe teenuse pakkuja koondab kliendi nõusolekul erinevatest pankadest kokku info tema kontode kohta (nt kontojääk, kontoväljavõte) ning näitab seda infot inimesele tema poolt valitud keskkonnas – näiteks nutitelefoni rakenduses või internetipangas.

Kuidas ma saan kontrollida, kes minu kontole ligi pääseb?

Igaüks valib ise, millised teenusepakkujad saavad ligipääsu tema andmetele. Ükski teenusepakkuja ei saa ligipääsu ilma kliendi nõusolekuta. Juba kehtivaid nõusolekuid saab kasutaja vaadata internetipangas.

Kuidas ma saan tühistada ligipääsu oma kontoinfole?

Ülevaadet juba antud nõusolekute kohta näeb klient oma internetipangas. Juhul, kui kasutaja ei uuenda nõusolekut, aegub see automaatselt 90 päeva möödudes.

Kui klient soovib ligipääsu tühistada enne selle aegumist, tuleb sellest teada anda juba otse teenusepakkujale, kellele nõusolek on antud.

Kas makse algatamise teenuse pakkuja saab teha kliendi kontolt makse ilma kliendi kinnituseta?

Ei, kasutaja peab alati makse kinnitama. Ilma kasutaja kinnituseta ei saa makset teha.

Kuidas kliendi andmeid kaitstakse?

Pank edastab teabe teisele makseteenuse pakkujale ainult pärast seda, kui klient on selleks nõusoleku andnud. Saadud infot võib kasutada vaid kontoteabe teenuse osutamise eesmärgil. Kui klient ei ole eraldi lubanud, et tema andmeid võib ka muudel eesmärkidel kasutada, pole makseteenuse pakkujal selleks õigust.

Kes vastutab valede või volitamata ülekannete eest, kui klient tegi ülekande makse algatamise teenuse pakkuja kaudu?

Kui makse algatamise teenuse pakkuja on tegutsenud vääralt ja seetõttu kliendile kahju tekitanud, vastutab selle eest makse algatamise teenuse pakkuja. Valest ülekandest peab klient kohe teavitama panka või makse algatamise teenuse pakkujat.

Millised ettevõtted võivad makseteenuse pakkujana tegutseda?

Makseteenuse pakkujaks võib hakata iga juriidiline isik (näiteks finantstehnoloogia ettevõte, telekommunikatsiooniettevõte, maksevahendaja, e-pood, kiirlaenufirma jne), kes on saanud Finantsiinspektsioonilt vastava tegevusloa. Kliendid peavad enne oma maksekontole ligipääsu võimaldamist alati hoolikalt tutvuma makseteenuste pakkuja lepingutingimustega ja veenduma, et nõusolek antakse just soovitud teenuse kasutamiseks.

Mida on vaja teha, et hakata uusi teenuseid osutama?

Makseteenust või kontoteabe teenust pakkuv ettevõte peab:

  1. Taotlema kohalikult pädevalt asutuselt (Eestis Finantsinspektsioonilt) tegevusloa. Tegevuslube on kahte tüüpi: kontoteabe teenuse pakkujale (AISP) ja makse algatamise teenuse pakkujale (PISP). Välismaist tegevusluba omavad teenusepakkujad peavad Eestis tegutseda soovides oma tegevuse registreerima Finantsinspektsioonis.
  2. Arendama liidestuse pangaga vastavalt panga poolt esitatud dokumentatsioonile
  3. Hankima turvalist andmevahetust võimaldava sertifikaadi - Qualified Certificate for Website Authentication (QWAC)