Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsioonide rakendamise poliitika ja suunised

Vaata lisaks

Eesti pangandussektorile on väga oluline Eesti laitmatu maine rahapesu ja terrorismi tõkestamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise osas. Pankade tõhus tegevus selles vallas toetab Eesti investeerimiskliimat ja majanduse arengut tervikuna.

Eesti Pangaliidu üks strateegilisi eesmärke on tagada pangandussektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning vastutustundlik pangandus. Peame oluliseks, et Eesti pangandussüsteemi ei kasutataks rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning rahvusvahelisi finantssanktsioone rakendatakse siinses panganduses võimalikult efektiivselt. Eesti Pangaliidu algatusel välja töötatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja finantssanktsioonide rakendamise poliitika ja suuniste (edaspidi suunised) eesmärk on tagada piisavalt tugevate ja tõhusate kontrollimehhanismide rakendamine rahapesu tõkestamiseks ning mis tahes muude ebaseaduslike ja läbipaistmatute finantsskeemide vältimiseks Eesti panganduses.

Finantsinspektsiooni 2018. aastal kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ennetavate meetmete juhendi (edaspidi FI Juhend) kohaselt on Eesti pangandussektoris suurim oht seotud kihistamise (layering) faasiga. Eesti puhul seisneb see erinevate kontode (sh makseasutuste maksekontode) vahelistes rahaülekannetes või nn peegeltehingutega rahaliste vahendite tegeliku päritolu varjamises. Kurjategijatele on Eesti ahvatlev geograafilise asukoha, venekeelsete pangandusteenuste kättesaadavuse, pangandussektori suuruse ja rahaülekannete kiiruse tõttu. Oma osa on ka Euroopa Liidu ülesel ühtsel maksete turul ja selle aina tõhusamal toimimisel. Süsteemi asetamise (placement) faasis on Eestile omasteks riskideks maksetehingud sularahas; integreerimise (integration) faasis aga rahaliste vahendite muundamine (sh sularahast kontorahaks, autode, kinnisvara vms vara ost-müük ja väärtpaberitehingud).

Eestile omastest riskidest lähtuvalt on oluline, et pangandussektoris oleksid selged põhimõtted, milliste klientidega ärisuhet ei looda ning täidetaks kohustust ärisuhte kestel igal ajahetkel tunda oma klienti, teha pidevat seiret ja rakendada tõhusaid hoolsusmeetmeid.

Suuniste eesmärk on kujundada Eesti pangandussektori jagatud parim praktika rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamiseks. Suunised on pankadele vabatahtlikuks miinimumlävendiks ja neist rangemate meetmete rakendamine on soovitatav.

Üldised põhimõtted

  • Eesti pangandussektoril on nulltolerants rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsioonide rakendamise valdkonnas. See tähendab, et pangad on seadusekuulekad, järgivad valdkonda reguleerivaid õigusakte, võtavad oma tegevuses aluseks rahvusvahelise hea tava ja standardid ning FATFi, Baseli komitee, Wolfsberg Group, FinCENi ja OFAC juhised, eetikakoodeksid ning parimad praktikad.
  • Pangad lähtuvad rahapesu ja terrorismi vastu võitlemisel proportsionaalsuse ja riskipõhise lähenemise põhimõtetest.
  • Pangad ei loo ärisuhteid isikutega, kelle tegevusvaldkond või rahaliste vahendite päritolu on ebaselge ja võib kahjustada nii panga kui ka Eesti riigi mainet tervikuna.
  • Riskiisu määratlemisel arvestavad pangad FI Juhendis sisalduvate nõuetega ning võtavad aluseks enda tegevuse, ärimudeli ja äristrateegiaga kaasnevad riskid. Riskiisu uuendamisel võtavad pangad arvesse ka Eesti turul toimuvat ning rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna arenguid.
  • Pangad võimaldavad oma töötajatel esitada anonüümseid teateid finantsteenuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas toimunud rikkumiste kohta (whistleblowing) nii asutusesiseselt kui ka pädevale asutusele. Pangad koolitavad pidevalt töötajaid ja selgitavad vilepuhumise võimalusi ja eesmärki ning ei takistata mingil viisil selliste teadete esitamist.


Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsioonide rakendamise poliitika ja suunised on allalaetavad siit