Pangaliidu selgitus seoses makseteenuse osutamisest keeldumise põhjendamisega

Krediidiasutuste seaduse muudatus[1] kohustab panka makseteenuse osutamisest keeldumist põhjendama (KAS § 89 lg 91). Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade praktikas esile kerkinud probleemidest ja selgitada põhjendamiskohustuse täitmist eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatest. Enne makseteenuse lepingu lõpetamist või sõlmimisest keeldumist tuleb pangal hoolsa sisemise analüüsiga tagada, et riskide juhtimise asemel neid põhjendamatult ei välditaks (finantskaasatuse põhimõtte rakendamine soovimatu riskidest väljumise asemel).

1.       Sätte kohaldamisala ja üldised tähelepanekud

KAS § 89 lg 91 näeb ette, et pank peab isikule kirjalikus vormis põhjendama makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta. Pank ei saa siiski põhjendusi avaldada, kui see on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Pangaliidu arutelu tulemusena järeldati, et KAS § 89 lg 91 tuleb rakendada nii korralise kui ka erakorralise lepingu ülesütlemise korral. Sellist järeldust toetab ka seaduseelnõu 130[2] juurde esitatud Rahandusministeeriumi arvamus ja sätte sõnastus, mis ei erista põhjendamist lepingu ülesütlemise liigist lähtuvalt. Oluline on, et makseteenuse lepingu lõppemise põhjendusest nähtuks, kas lõpetamine on korraline või erakorraline. Tulenevalt Riigikohtu 22. märtsi 2023. a otsusest nr 2-21-3552 ei või krediidiasutus füüsilisest isikust kliendist tarbijaga sõlmitud makseteenuse lepingut korraliselt üles öelda, kui makseteenuse leping vastab põhimakseteenuse lepingu tunnustele, mida konkreetsel tarbijal on vaja oma põhivajaduste rahuldamiseks kasutada.


Põhjendamise ulatuse osas pangad arvestavad muu hulgas sellega, et ei avaldaks panga- või ärisaladusena käsitletavat täpsemat ärisuhte seiret ega kolmandate isikute kohta käivat informatsiooni.

Vaidlustamisviide peaks sisaldama õigust esitada kaebus pangale ja kohtule. Tarbijate puhul ka tarbijavaidluste komisjonile.

2.       Põhjenduste sisu korralisel lõpetamisel: riskiisu

Korralise ärisuhte lõpetamise aluseks on üldjuhul panga olemasolevast või muutunud riskiisust tulenevad põhjused (kõrgendatud riski asjaolud), mistõttu esitatakse vastavad viited võimalikult konkreetselt, et tagada ülesütlemise läbipaistvus. Finantskaasatuse ning läbipaistvuse põhimõtetest lähtudes võetakse suundumus tõusva trendina klientidele riskiisu avalikustada, näiteks läbi üldtingimuste. Samas jälgitakse, et põhjendustena ei avalikustataks asjassepuutumatuid ning asutusesiseseid asjaolusid.

Leiti, et kuivõrd KAS § 88 lg 91 punkt 1 on mõeldud kohalduma ka korralistel ülesütlemistel (riskiisu), siis selgitatakse klientidele riskiisu üldiselt ja arusaadavalt, kuid riskiisu dokument või riskiisu kujunemise põhimõtteid ise ei pea olema lisatud põhjendustele. Riskiisu dokumendi detailid avalikustamisele ei kuulu, riskiisu kasutamine põhjendustes sõltub panga otsusest riskiisu klientidele avalikult kättesaadavaks teha, näiteks veebilehel kuvada.

3.       Põhjenduste sisu erakorralisel lõpetamisel: hoolsusmeetmed

Ärisuhte erakorralisel lõpetamisel seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmete täitmisega saab pank põhjendada võimalikult konkreetselt vastavalt hoolsusmeetmele, mida ei ole võimalik täita, mh viidates kliendisuhtluse asjaoludele (teabe küsimine ja/või teabe mittesaamine/ebapiisav/vastuoluline teave). Hoolsusmeetmete täitmise võimatuse korral (erakorraline ülesütlemine) saab põhjendada üldtingimustele viitamise ning hoolsusmeetmete täitmise võimatuse olukorra kirjeldamise kaudu.

 

4.       Põhjendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral

Pangad peavad põhjendamiskohustuse kõrval täitma ka konfidentsiaalsuskohustust rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse teatega seonduvalt (käsitletud ka kui nn tipping-off keeld). Leiti, et rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse esinemisel on nõutav põhjendamine minimaalsem ja see saab seisneda eelkõige üldtingimustele viitamises. Keelatud on avaldada RAB-i teatega seotud informatsiooni.



[1] Krediidiasutuste seadus–Riigi Teataja

[2] Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu - Riigikogu