Pettuste ennetamine

Vaata lisaks

Jätkuvalt on nii Eestis kui mujal maailmas ulatuslikult levimas petuskeemid, kus inimestelt ja ettevõtetelt üritatakse raha välja petta petukõnede, õngitsussõnumite, võltsitud veebilehtede ja pettusliku reklaami abil. 2023 aastal teatati politseile 740 korral investeerimis- või pangapettusest, mille kogukahjud on veidi üle 5 miljoni euro.

Pettustevastase koostöö korraldamine Pangaliidu liikmete vahel on üks Pangaliidu prioriteete. Teeme koostööd ka PPA, RIA, sideettevõtete, postiettevõtete ja teiste osapooltega ning oleme alates 2020.a. viinud iga-aastaselt läbi laiaulatuslikku üleriigilist reklaamikampaaniat elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks.

Ehkki Eesti elanikkonna teadlikkus levivatest petuskeemidest on uuringute andmetel enam kui 90% ning skeemid on ikka ja jälle samad, leidub jätkuvalt neid, kes petiste osava manipuleerimise tulemusena ohvriks langevad. Kõige suuremad summad kaotatakse tavaliselt investeerimis- ja armastuspettuste puhul, kus mängitakse inimeste baasemotsioonidele – soovile olla armastatud ja omada majanduslikku kindlustunnet. Kurjategijate mõju all teevad inimesed ise makseid petiste kontodele. Jätkuvalt on populaarsed ka pettused, kus inimesele helistatakse mingil ettekäändel väidetavalt politseist, pangast või mõnest muust asutusest. Levinumad väited, mida kelmid kasutavad on: «Teie kontol toimub kahtlane tehing, mille peatamiseks on vaja kliendi kinnitust», «Konto on nakatunud pahavaraga ja alla tuleb laadida seadet kaitsev programm.» Seesama «kaitset pakkuv» programm või kliendi kinnitus oma autentimisvahendis annavadki kurjategijatele ligipääsu inimese kontodele, kus seejärel oma äranägemise järgi tehinguid sooritatakse.

Reeglina asuvad pettuste korraldajad mujal riikides. Seepärast on nende kuritegude uurimine ja kurjategijate vastutusele võtmine keeruline ja kaotatud raha tagasisaamise praktiliselt võimatu. Välja petetud raha liigub variisikuid kasutades kiiresti erinevate pankade ja makseteenuse pakkujate vahel ning võetakse lõpuks välisriikides sularahas välja või suunatakse krüptorahasse. Erandina on raha tagasi saadud siis, kui inimene on kohe mõistnud pettuse ohvriks langemist ja võtnud makse peatamiseks ühendust oma kodupangaga. Valdav enamus maksetest sooritatakse kontolt kontole loetud sekunditega, seega ei pruugi ka kiire reageerimine paraku olla piisav makse tagasikutsumiseks.

Loe levinud petuskeemide ning ohumärkide kohta Pangaliidu pettuste ennetamise kampaania veebilehelt: https://pettuseinfo.ee/