12 september 2002
Eesti Pank avalikustas eile kava viia laenuturu jahutamiseks pankadest välja 1 kuni 1,5 miljardit krooni valitsuse hoiuseid ning sundida panku karmistama vajaduse korral ka laenutingimusi.
Eilsel pressikonverentsil teatasid Eesti Panga juhid eesotsas Vahur Kraftiga, et rahandusministeeriumiga on kokku lepitud valitsussektori hoiuste väljaviimine kommertspankadest Eesti Panka juba järgmisel nädalal.
Konkreetsed juhtnöörid laenutingimuste karmistamiseks jõuavad finantsinspektsioonist kommertspankadesse oktoobris. Võimalike meetmetena näeb keskpank sundida kommertspankasid soodsa omafinantseeringumääraga laenutoodete pakkumise lõpetamist.
Kraft ütles: “Eeldasime, et sügiseks ebakõlad ületatakse, kuid see ei ole täiel määral täitunud. Hoolimata tasakaalustavatest teguritest on tasakaalustamatus süvenenud.”
Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles, et kehtestatud meetmeid ei ole neile keegi ette kirjutatud, vaid tegu on Eesti Panga taotlusega tagada Eesti majanduse stabiliseerumine.
“Täna välja kuulutatud meetmed laenamise piiramiseks on ajutised,” ütles Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots eile. Toots lisas, et Eesti Panga sammudele, mis viivad valitsuse raha kommertspankadest välja ja karmistavad laenutingimusi, pole tähtaega pandud. See tähendab, et kui olukord paraneb, siis vana olukord taastub.
Toots ütles pärast laenamise piiramist toetavate otsuste avaldamist, et keskpanga sammud tulenesid jätkuvalt madalatest intressidest. Tootsi sõnul võis juunis aimata, et Euroopa Keskpank hakkab intresse tõstma, ent need ootused ei täitunud. Pigem on intressid langenud. Sestap otsustas keskpank hakata ise laenuvõtmist piirama.
Toots ütles, et ei oska öelda, kas keskpanga sammud tõstavad intresse Eestis. Tema sõnul sõltub see pankadest, aga surve intressi tõusuks on tugev.
Eesti Pank kasutab valitsuse raha väljaviimist kommertspankadest esmakordselt, ent seda on varem teinud keskpangad mitmetes riikides.
Eesti Pank tõmbab koostöös rahandusministeeriumiga kommertspankadest raha välja järgmisel nädalal.
Toots ütles, et raha läheb välja proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju ühes või teises pangas keskvalitsuse raha on. Mitte nii, et ühest pangast võetakse välja miljard ja teistest ei võeta midagi.
Peaminister Siim Kallas ei soovinud Eesti Panga samme eile Äripäevale kommenteerida. Tema nõuniku Madis Mülleri sõnul on Eesti Panga initsiatiiv laenu kasvu hoo pidurdamiseks teretulnud. “Et keskpanga argumendid on hästi põhjendatud ning hoiuste tingimused ei muutu riigi jaoks halvemaks, ei ole riigikassal ühtegi põhjust Eesti Pangaga kokkulepet mitte sõlmida,” ütles Müller.
Müller lisas, et kuigi formaalselt langetab otsuse hoiuste keskpanka üleviimiseks riigikassa, on sisuliselt tegemist rahapoliitilise sammuga Eesti Panga poolt.
Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti Pank karmistada veelgi meetmeid, kui praegused piirangud tarbimist ei vähenda. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Eero Raun lausus, et Eesti Pank jättis endale tehtud avalduses ka võimaluse karmistada laenude omafinantseerimise määra, juhul kui senistest meetmetest ei piisa.
“Eesti Pank jättis oma kvartaliaruandes avaldamata tulevikuprognoosi, mis tähendab, et milliseks olukord kujuneb, pole veel teada,” ütles Raun.
Tema ütlust mööda ei ole keskpank seadnud piiri, mille ületamisel piirangutest loobutakse. “Näitajaid, mille järgi hinnang olukorrale antakse, võib olla mitu,” ütles Raun.
-----------------------------
Eesti Pank hindab Eesti majandust ülekuumenevaks
-
Väljavõte Eesti Panga hinnangust Eesti majandusele
-
Eksporditulude kasvu märgatavalt ületav sisenõudluse areng on toonud kaasa jooksevkonto defitsiidi kasvu. Tuleb märkida, et oodatud ca 90% asemel katavad otseinvesteeringud jooksevkonto puudujääki hetkel vaid 50–60% ulatuses. See on kaasa toonud ka Eesti majanduse bruto- ning netovõlgnevuse kasvu paari protsendipunkti ulatuses.
-
Eesti Pank ei eeldanud nii suures mahus majanduskasvu finantseerimist varem kogutud reservidest ning välismaisest laenurahast. Samuti ei ole vastupidiselt ootustele karmistunud välismaine rahapoliitiline keskkond ja sisemaine säästmine ei ole suurenenud prognoositud tempos, vaid esialgsel hinnangul isegi vähenes aastatagusega võrreldes.
-
Teise kvartali finantssektori arenguid mõjutas eelkõige soodne intressikeskkond ja sellest tingitud reaalsektori tugev laenunõudlus – pankade laenu- ja liisinguportfelli kvartalikasv oli rekordiline. Samal ajal kannatas väärtpaberiturg maailmaturgude negatiivsete meeleolude vallas.
-
Kõige kiiremini kasvavad üksikisikutele väljastatavad laenud, mille jääk on suurenenud 8,2-lt 10,5-le protsendile SKP suhtes. Hoiuste kasv on samas olnud märksa tagasihoidlikum ning alates eelmise aasta III kvartalist on eraisikud laenanud rohkem, kui hoiustanud. Samuti on suurenenud investeeringud kinnisvaraarendusse, sh ettevõtete põhitegevuse arvel. Nimetatud areng on avaldanud hinnasurvet ärimaa hindadele ning investeeringute oodatav tasuvus ei pruugi vastata ootustele.
-
Teise lisaeelarve välja töötamine valitsuse poolt tähendab, et eelarvepoliitika majanduse kohanemist lähikuudel enam ei toeta. Seetõttu saab välistasakaalu parandamisele säästmise suurendamise kaudu kaasa aidata ainult erasektor.
-
On alust oodata Eesti ekspordikasvu kiirenemist, kuigi välisnõudluse nõrkuse tõttu on ebakindel, kas see toimub prognoositud ulatuses. Suurema tõenäosusega toimub see kaubaekspordi kui teenuste ekspordi puhul. Eesti usaldusväärsuse ja tasakaalulise arengu tagamiseks oleks soovitav investeeringute ja laenukasvu aeglustumine. Aastatel 2002–2003 tuleb suurendada kodumaist säästmist, kus kaalukas roll on eelarvepoliitikal.
-
Eesti majanduse huvides on vajalik ohjeldada laenukasvu kiirust ning suurendada kodumaist säästmist. Olles konsulteerinud valitsuse ja turuosalistega, otsustas Eesti Pank rakendada meetmeid Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks.
-
Esimeste sammudena on kavas:
1. Rahandusministeeriumiga on kokku lepitud valitsussektori hoiuste väljaviimine kommertspankadest. Valitsuse hoiustest kuni 1 miljard krooni paigutatakse ajutiselt turutingimustel Eesti Panka.
2. Koostöös finantsinspektsiooniga on väljatöötamisel ettepanekud kommertspankadele laenutingimuste karmistamiseks.