Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektor
Euroopa liidu eesmärk: ülepiirilised maksed peaksid tunduvalt odavamad olema.
Alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal on Euroopa Komisjon püüdnud ergutada liikmesriikide omavaheliste euromaksete tingimuste ühtlustamist ja teenustasude vähendamist. Eesmärgiks on seatud, et üksikisikud ja ettevõtted, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, saaksid teha ülepiirilisi makseid ühest Euroopa Liidu (EL) piirkonnast teise kiiresti, usaldusväärselt ja odavalt. Ehk täpselt nagu koduriigis.
Mitu aastat töös
EL-i ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area – SEPA) loomise vajalikkuses oldi kindel juba Lissaboni strateegia kokkuleppimisel 2000. aastal. Kuna pankade arveldusteenused on väga tehniline küsimus, siis anti ühtlustamiseks vajalike printsiipide väljatöötamine pangandussektori enda kätesse ja 2002. aastal loodi Euroopa suurte pankade ja panganduse erialaliitude poolt Euroopa Maksenõukogu (EPC), kus alates 2004. aastast esindab Eesti pankade huve pangaliit. EPC egiidi all töötatakse välja kolm skeemi: elektrooniliste maksete, kaartide ja otsekorraldusmaksete jaoks.
EPC elektrooniliste maksete skeemi puhul määrab reeglistik ära rahvusvahelise kontonumbri kasutamise eelised; makse kohalejõudmise tähtajad; makseahelas osalejate õigused ja kohustused; maksete saatmise, vastuvõtmise ja tagasilükkamise tingimused; õiguslikud alused ja muud detailid, mis lõppkokkuvõttes tagavad selle, et ülepiiriliste maksete tegemine hakkab tõepoolest olema sama odav, lihtne ja kiire kui kodumaiste maksete puhul. Kui Eesti läheb eurole üle, on meie pangad kohustatud rakendama samasugust skeemi, mis kliendile tähendab ühesugust hinda nii kodumaiste kui piire ületavate euromaksete puhul. Vahe peaks olema tuntav eelkõige eurodes välismakseid tegijatele, näiteks väljaspool eurotsooni asuvates liikmesriikides on riigisiseste ja euromaksete hinnavahe kuni sajakordne.
EPC otsekorraldusskeemi rakendamine tähendab sisuliselt seda, et lähitulevikus saab Eesti pangaklient teha otsekorraldusmakseid ka teistesse liikmesriikidesse ehk tasuda näiteks telefoni- või muude arvete eest piiri taga asuvale teenusepakkujale. Makse hind on samal tasemel kui riigiseisese analoogse makse korral, mis tähendab, et pole vahet, kas tasud arve Eestist või näiteks Itaaliast. Otsekorraldusskeem on eriti atraktiivne just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes regulaarselt teistest riikidest kaupu või teenuseid ostavad.
EPC ühtse deebetkaartide skeemi rakendamine on Eesti pangaklientidele samuti oluline, seda enam et Eestis kasutatav kaardimaksete infrastruktuur ja kaarditooted on märksa rahvusvahelisemad kui näiteks teistes Euroopa riikides. Ka kaardimaksete mahu ja kaartide arvu poolest oleme Ida-Euroopa riikidest esimeste seas.
Kaart ei kehti
Kindlasti on eestlased aga märganud, et näiteks Saksamaal on võimatu tasuda mõne Eesti panga kaardiga, kuigi sellel on näiteks VISA või MasterCardi logo peal. Sama kehtib ka Hispaanias, kus on kasutusel kolm kohalikku kaardimakse skeemi. Eestlaste probleem tundub aga näiteks soomlaste, iirlaste ja taanlaste olukorraga võrreldes tühine, sest nemad ei saa oma kohaliku deebetkaardiga maksta ega ka raha välja võtta mitte üheski EL-i liikmesriigis. Deebetkaartide skeem likvideerib need kitsaskohad. Skeemi reeglites on öeldud, et alates 2008. aastast peavad kõik EL-i pangad väljastama standardile vastavaid kiibiga varustatud kaarte, millega saab tasuda ja ATM-ist sularaha välja võtta kõikides liikmesriikides.
Täielik üleminek PIN-koodiga kiipkaartidele toob kaasa kaardimaksete suurema turvalisuse. Parem turvalisus kasvatab lähiajal ühekordselt ka Eesti kaupmeeste kulusid, sest olemasolevad kassasüsteemid tuleb viia vastavusse kiipkaardi standardiga. Tarbijale aga on uus deebetkaartide skeem suur võit, sest oma pangakaardiga saab edaspidi maksta ükskõik millises Euroopa punktis. Euro kasutuselevõtt Eestis soodustab ka sularaha väljavõtmist maksealas, sest pank ei tohi enam teha vahet, kas sularaha võeti välja teise panga ATM-ist Eestis või näiteks Soomes.
Uuringud näitavad, et praegu tuleb EL-i kodanikul tasuda pangateenuste eest aastas keskmiselt 530-–4000 krooni. Ühesuguse teenuse eest tuleb paraku veel nüüdki maksta erisugust tasu, sest näiteks tavaline makse võib ühes riigis olla tasuta ja teises maksta ligi 160 krooni. Ühtne makseala muudab kõik. Euroliidu majanduses võimaldab see aastas kokku hoida 780–1560 miljardit krooni.