Võrreldes möödunud ja ülemöödunud aastaga on kelmide tekitanud kahju tänavu peaaegu kahekordistunud, sest möödunud aastal ulatus kelmusjuhtumite viie kuu kahjusumma enam kui 2,8 ja ülemöödunud aastal enam kui 2,6 miljoni euroni. Kelmusjuhtumite arv on samal ajal kasvanud umbes veerandi võrra ja kahjud suurenenud kõigis kelmuseliikides.
Pangaliidu juhi Katrin Talihärmi sõnul näitab Politsei- ja Piirivalveameti statistika, et keskmiselt õnnestub petturitel ühe juhtumi kohta inimestelt välja petta suurem summa, kui varasematel aastatel. „Kui varasematel aastatel on kõige rohkem raha kaotatud investeerimiskelmustega, siis tänavu on esikohale tõusnud maksepettused,“ nentis Talihärm.
Levivad mitmeastmelised petuskeemid
Üheks laialt levivaks petuskeemiks on mitmeastmelised pettused, kus esmalt helistab inimesele väidetav mobiilsideoperaator ja ütleb, et teenuslepingut on vaja uuendada ning kannatanu kinnitab dokumendi enda PIN-koodidega. Muu hulgas toimub petukõnesid, kus väidetavalt helistatakse Tervisekassast või Sotsiaalkindlustusametist ja selgitatakse, et eelmise aasta kasutamata hüvitiste summat on võimalik käesolevasse aastasse üle kanda – selleks palutakse ohvril kinnitada isikuandmed PIN-koodiga.
Pärast kannatanuga esmase kontakti loomist ja isikuandmete kättesaamist või PIN-koodi sisestust helistatakse inimesele väidetavalt pangast ja öeldakse, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud või tema nimele soovitakse laenu vormistada ning turvalisuse mõttes tuleks raha ohutule kontole edasi kanda. Teinekord palutakse ohvrit anda pangakaardid või sularaha üle kullerile, kes toimetab need turvalisse kohta.
Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juhi Veiko Kiige sõnutsi võiksid pettustest tingitud kahjud olla veelgi suuremad, kui pankade endi meetmed oleksid vähem tõhusad. „Pangad teevad olulisi investeeringuid pettusevastastesse lahendustesse, mis suudavad tõkestada suure osa pettusejuhtumitest. Siiski on suur roll pettuste tõkestamisel ka pangakontorite töötajatel, kes annavad endast kõik, et petturite mõju alla sattunud inimesele olukorda selgitada ja tema raha kaitsta,“ rääkis Kiik.
Jätkuvad kelmused „investeerimisplatvormide“ kaudu
Lisaks leiavad jätkuvalt aset juhtumid, kus inimesed jätavad internetis ahvatlevat investeerimisvõimaluse reklaami nähes petulehele enda kontaktid. Mõne aja pärast võetakse ohvriga ühendust ning kutsutakse suure ja tihti garanteeritud tootlusega ahvatledes teostama ülekandeid „investeerimisplatvormile“. Petulehel kuvatavale võltsinvesteeringu suurele tasuvusele rõhudes õhutatakse inimesi tihti ka võtma laenu, et teha suuremaid investeeringuid. Kannatanutel puudub võimalus väidetavalt investeerimisplatvormilt enda sissemakstud raha välja võtta, väljamakse soovi korral hakatakse nõudma lisatasusid ning esitatakse erinevaid põhjuseid, et inimeselt veelgi raha välja petta.
Lisaks eelnevale on endiselt levimas ka petuskeemid, kus teenuse või kauba pakkuja võttis küll raha vastu, aga jättis kliendi tühjade pihkudega. Samuti tuleb arvukalt ette juhtumeid, kus inimesele helistati väitega, et tema pereliige on põhjustanud liiklusõnnetuse ja kriminaalmenetluse ärahoidmiseks, tekitatud kahju hüvitamiseks või ravikulude tasumiseks on tarvis maksta raha.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas rõhutas, et kelmuste eest ei ole keegi kaitstud ja pettuse ohvriks võib langeda igaüks sõltumata vanusest, haridustasemest või emakeelest. „Peamine on oma lähedastega rääkida, hoida neid hetkel levivate petuskeemidega kursis ja hoiatada võimalike ohtude eest, sest sedasi on petturitel raskem ohvreid leida ja enda eesmärke täita,“ lisas Haugas.
Pangaliit kutsub erinevaid pettuseliike ära tundma
Pangaliit alustas 26. mail pettuste tõkestamise kampaaniat „Petturil on mitu nägu“, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust erinevatest küber- ja telefonipettuste skeemidest ning meelde tuletada, et igas olukorras, mis puudutab raha, tuleks rahulikult järele mõelda ja võtta aega kontrollimiseks, mitte tegutseda ülepeakaela.
Lisaks Pangaliidu liikmespankadele rahastavad kampaaniat „Petturil on mitu nägu“, ka sideettevõtted Telia, Elisa ja Tele2. Kampaania leiab aset kahes osas, millest esimene toimub 26. maist 22. juunini ja teine sügisel. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio-, trüki- ja sotsiaalmeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist.
Loe lähemalt, kuidas pettust ära tunda ja ennast kaitsta veebilehelt: www.pettuseinfo.ee.
