Konverentsi avas Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson, kes rõhutas õppimisvõimaluste olemasolu ja avaldas rõõmu, et noored räägivad rahast palju ja meelsasti. „Mida varem investeerimisega alustate, seda suuremad sõbrad on teie jaoks liitintress ja lumepalliefekt. Liitintress kasvatab teie intressi nagu lumepall, mis mäest alla veereb,“ toonitas Simson varakult alustamise olulisust.
Edukas investor ja investeerimisfestivali eestvedaja Marko Oolo rääkis samuti, et tema alustas investeerimisega 23-aastasena, ent kui oleks alustanud 15-aastasena, oleks kogunenud rohkem nii tulu kui kogemusi. „Võtke endale juurde trenni ja muude hobide kõrval veel üks - rahatarkuse ja investeerimisega seotud teadmiste omandamine. See tähendab, et jälgige oma rahaasju. Vaadake, kui palju jääb alles säästmiseks, tehke näiteks esimesed katsetused Balti aktsiate ostmisega,“ rääkis ta, kuidas juba kooli ajal oma rahalisele heaolule alus panna.
Noorte paneelis osalenud õpilasfirmade vedajate meelest annab õpilasfirma loomine erinevaid väärtuslikke kogemusi. Mullu kõige edukama õpilasfirma Drycycle’i tegevjuht Rasmus Riim rääkis, et firma loomisel, aga ka lõpetamisel oli oluline missioonitunne. „Tahtsime toota aksessuaare jalgratastele võimalikult väikese, ideaalis positiivse keskkonnajalajäljega. Õpilasfirmana suutsime kasumit teenida, aga päris ettevõttena oleksime pidanud ka makse maksma ja see ei oleks enam ära tasunud. Seepärast otsustasime ettevõttega mitte jätkata,“ rääkis ta. Kermo Nurmeoja õpilasfirmast Rahatähed, mis toodab rahateemalisi vestluskaarte noortele, rõhutas, et tema peamine rahatarkuse nipp on olla teadmistele avatud. „Näiteks muutsin endal kogu Instagrami sisu harivaks. Täna võin vabalt pensionisammastest rääkida,“ sõnas ta. Elisabet Jääger õpilasfirmast Mani, mis tootis kaarditaskuid, rääkis, et paigas peab olem visioon, miks õpilasfirma luuakse. „Teiseks on hästi oluline julgus katsetada ja proovida, isegi kui läbi kukud. Ka õppisime hästi palju suhtlus- ja läbirääkimisoskusi,“ lisas ta.
Räppar Reket kõneles, et on pigem kokkuhoidlik ja emotsioonioste ei tee. Ka investeerides püüab ta vältida emotsionaalseid otsuseid. „Pean toonitama, et Su jaoks peaks olema okei ilma jääda rahast, mis investeeringuteks läheb. Kui investeering kasvab, pead sellele otsa vaatama ja mõtlema, kas oled valmis sellest ka ilma jääma. Kui ei investeeri, jääd kindlasti vaeseks, aga investeerides kindla peale rikkaks ka ei saa. Ma iga next big thingi taga ei aja ja ei kuula ka internetis igaühe nõu,“ rääkis Reket.
Rahalise heaolu paneelis arutati selle üle, milline peaks olema inimeste suhtumine rahasse ja tarbimisse. Koolitaja ja inspiratsioonikõneleja Peep Vain sõnas, et rahasse tuleks suhtuda lugupidamisega. „ Raha on tähtis asi. See, et inimene peab ennast ära majandama, ei ole midagi suvalist,“ kinnitas ta. „Oluline on otsustada, mis Su ambitsioon on. Kui inimesel on ambitsioon paigas, ei tule lollused jutukski. Igal asjal on aga hind, ka ambitsioonil. Küsige endalt, kas tahate elada rahulikku keskmist elu või tahate midagi enamat, aga pidage meeles, et sel on oma hind.“ Rahatarkuse käitumusliku vaate uurija Leonore Riitsalu rääkis, et rahalisest heaolust kõneledes tuuakse sageli välja, et tegu on meelerahuga. „ See tähendab, et ei peaks stressis elama, et saaks rahulikult elada meelepärast elu. Tingimata ei pea tahtma rohkem ja paremini kui täna juba on,“ rääkis ta. Psühholoog Elina Kivinukk sõnas, et rahast rääkimiseks ja rahamuredega tegelemiseks on vaja julgust. „Rahaärevuse puhul inimesed tihti väldivad probleeme, sest need tekitavad neis ärevust ja ängi. Nad näiteks ei loe arveid või ei ava võlateatisi,“ rääkis ta. Kohtutäitur Risto Sepp rõhutas, et peaksime tarbima tervislikult. „See tähendab, et hindame enne millegi ostmist, kas meil on soovitud asja tegelikult ka vaja. Küsige endalt, kas tegu on vajadusega või tahad lihtsalt oma staatust mingi uue vidinaga upitada,“ sõnas ta.
Konverents on järelvaadatav siin