Üldjoontes olid ümarlaual osalenud mõõdukalt optimistlikud, ehkki määramatust ja ebaselgust on palju. Eesti ettevõtted on seni hästi hakkama saanud, ent likviidsuspuhvrit ei jagu igaveseks ja 20% laenu võtnud ettevõtetest on siiski maksepuhkusel, mis viitab, et kriis on jõudnud paljudeni. Pankurite hinnangul on hetkel ebakindlusest tingituna palju edasilükatud äriotsuseid, olgu tegu investeeringute või tellimustega. „Kui vaadata investoreid, kes planeerivad varaostusid Eestis, siis plaane pole maha maetud, ent otsustamist on selgelt edasi lükatud,“ rääkis Indrek Nuume LHV pangast. Liisi Himma Swedbankist lisas, et ettevõtjatest klientidega kõneledes kuuleb pank seda, et ettevõtjate jaoks on tuleviku nähtavus väga halb. „Tellimusi lükatakse sügisesse, ehkki need otseselt ära ei kuku. Tööstusettevõtted peaksid kasutama suve selleks, et otsida lahendusi selleks, kui sügisel muutub olukord süngemaks,“ rääkis ta. Luminori ettevõtete panganduse juhi Monika Kallase sõnul võiks tarbija kasutada suve lähiturisimiks, et toetada nii kohalikke kui lähiriikide turismiettevõtteid.
Just turism on kriisis tänaseks enim pihta saanud tegevusvaldkond, ent sügise poole vaadates tunnevad pankurid enim muret suurte tööstusettevõtete pärast, kes veavad Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvu. Maailma majanduste üheaegselt toimunud tardumise tingimustes olid riiklikud abipaketid kindlasti lühiajaliselt õige lahendus, et vereringe käimas hoida, ent edaspidi on vaja teha strateegiliselt läbi mõeldud otsuseid ja valikuid, sest riigi abi kõigile ei jagu. Samuti on oluline, et toetusmeetmeid oleks mitmesuguseid, sest abilaenud on pärast kriisi ettevõtete jaoks täiendav koormus, mis pärsib nende konkurentsivõimet. Artjom Sokolov SEB-st toonitas, et ei tohiks juhtuda olukorda, kus tuge saavad lihtsalt need, kes enne kohale jõuavad. “Paljudesse sektoritesse ei ole langus täna veel jõudnud. Kui nüüd töösturid satuvad hätta sügisel, ei tohi lasta tekkida olukorral, kus neile toetusraha ei jagu, sest see on juba kõik ära kulutatud,“ sõnas ta. „Samuti ei tohiks riik unustada abimeetmete vaatest majanduse kasvumootorit eksporditööstust, kelleni tõsisemad mured võivad jõuda alles kolmandas või neljandas kvartalis“, lisas ta.
Seni on Eesti ettevõtted pankurite hinnangul väga hästi toime tulnud. „Müts maha meie ettevõtjate ees. Nad kasutavad targalt ära eelmise kriisi kogemusi. Neil on puhvrid, nad suudavad väga kiiresti plaane muuta ja püsikulusid alla tuua. Lõviosa meie ettevõtjatest on väga hästi täna hakkama saanud,“ sõnas Himma. Kallas ütles, et olukorrast võivad võitjatena väljuda need, kel on võimekus ja oskused noppida kriisist välja pärleid, keda üle osta või võtta ja see võib kaasa tuua väga huvitavaid turuarenguid. Rõhutati, et ettevõtjate koostöö pankadega ja õigeaegne reageerimine probleemidele aitavad hullemast üle.
Hans Pajoma Coop Pangast ja Artjom Sokolov SEB-st tõid välja, et ka riik peaks suve kasutama strateegiliseks planeerimiseks ning ettevõtjatega suhtlemiseks, et turul toimuvast võimalikult hea pilt ette saada. „Riik peaks suunama tähelepanu kapitalimahukatele eksportivatele tööstustele. Need ettevõtted vajavad suuri investeeringuid, mille tarbeks on sageli vaja olnud võtta laene. Kui need ettevõtted peaksid laenukoormuse tõttu hätta sattuma või koguni oma tegevuse lõpetama, oleks see suur löök Eesti majandusele,“ rääkis Pajoma. Sokolov lisas, et 2% Eesti ettevõtetest maksab üle 65% tööjõumaksudest. „Riik peaks vaatama, kes need ettevõtted on, tegema selgeks, kuidas neil läheb. Ilmselt hetkel teevad kõvemat häält need, kellel on praegu kõige valusam, aga riigi vaade peaks olema pikemaajalisem,“ sõnas Sokolov. Kallase hinnangul on lisaks suurusele ja mõjukusele väga oluline ka regionaalne vaade. „Näiteks ei pruugi Saaremaal olla TOP 10-sse mahtuvaid ettevõtteid, aga kohalikul tasandil on nende tegevus eluliselt oluline. Seega peaks see kriitilise olulisusega ettevõtete list olema mitmemõõtmeline ja paindlik,“ sõnas ta, lisades, et hetkel on kõige olulisem ettevõtjate, riigi ja pankade koostöö ning paindlikkuse säilitamine, mis lubab erinevates olukordades kiiresti ja asjakohaselt reageerida.
Pankurite hinnangul tekib mitmetel suurematel ettevõtetel raskusi omakapitaliga ning ettevõtete omakapitali pangad investeerida ei saa. „Siin võiks riik kaaluda erinevaid lahendusi ja otsida koostööpartnereid näiteks laialdase kogemusega erakapitalifondide seast,“ sõnas Pajoma. Nuume tõi välja, et praegu tuleks pensioni II samba reform seisma panna ning otsida võimalusi, kuidas investeerida pensionifondide raha jätkusuutliku ärimudeliga Eesti ettevõtete omakapitali. „Pensionifondides on 5 miljardit eurot raha, mis on harjunud tegema omakapitali investeeringuid, seal on professionaalsed meeskonnad. Praegu oleks tark peatada pensionireform ja lasta fondidel teha otsuseid, kuidas see raha jõuaks Eesti ettevõteteni, kes seda vajavad. Nii jõuaks kohaliku äri edu hiljem tagasi ka Eesti pensionikogujani,“ sõnas Nuume.