„Kuigi viiruse leviku riskid on võrreldes sularahaarveldusega elektrooniliste maksevahendite puhul madalad, on nõrgaks lüliks kaardimaksesüsteemide PIN-klaviatuurid, mis on üheks enam kasutavaks pinnaks kauplustes. Seega on tegu ka potentsiaalse nakkuse inimeselt inimesele edasikandmise allikaga,“ ütles Pangaliidu juht Katrin Talihärm.
Viipemaksetena sooritati eelmise aasta lõpus 32% Eestis tehtud kaardimaksetest ja nende vastuvõttu võimaldas 87% Eestis kasutatavatest makseterminalidest. 77% Eestis väljastatud pangakaartidest on viipemakse võimekusega. Kui täna kehtiva 25 euro limiidi piiresse jääb 85% kaardimaksete arvust, siis 50-eurose limiidi kehtestamine võimaldab kontaktivabalt arveldada ligikaudu 95% kaardimaksetest. Arvestades sellega, et eriolukorra tingimuses on vastutustundlik poes käia võimalikult vähe, on usutavasti tõusnud ka keskmise ostukorvi maksumus.
Inimestel on jätkuvalt võimalik kehtestada oma pangakaardile viipemaksete limiit. Endiselt tuleb aeg-ajalt teatud tehingute arvu või maksete koondsumma ületamisel sisestada PIN-kood. Siin võib pangati esineda erinevusi, sest kaardipõhiste makselimiitide ja viipemaksega mobilirakenduste kasutamise tingimused on pankades erinevad.