„Tööpuudus on rekordmadal, tööhõive ülikõrge ja see peegeldub ka jätkuvas palgakasvus. Murelikuks teeb aga madal säästmis- ja investeerimisvõime. Eestis on küll 8 miljardi jagu hoiuseid, ent need koonduvad vähese hulga inimeste kätte,“ nentis Coop Panga juht Margus Rink majanduse olukorrast rääkides. SEB juht Allan Parik lisas, et tööstusettevõtjate kindlustunne ja investeerimisvalmidus on mõnevõrra langenud. Olavi Lepp Swedbankist täiendas, et viimasel ajal on mõnes sektoris tööstusettevõtete välistellimused lühemad, kui on nende jaoks harjumuspärane. „Kui seni on parematel hetkedel tellimused olnud olemas pooleks aastaks, siis täna jagub neid ette 1-2 kuuks,“ nentis ta. Samas on Eesti majandus väga laiapõhjaline ning paljudes sektorites muudatusi ei ole ja tellimuste seis on tavapärane,“ nentis ta. Siiski olid Eesti pankade juhid ühel meelel, et USA-Hiina suhete selginemise ning Brexiti protsessis uude faasi jõudmine võivad määramatust Eesti jaoks oluliste ekspordipartnerite seas mõnevõrra väheneda.
Pangajuhid arutasid ka laenuturu üle Eestis. Bigbanki juhi Martin Läntsi hinnangul tähendab vähene konkurents Eesti laenuturul liiga kõrgeid laenuhindu nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Ka tõi ta välja, et alla poole inimestest otsivad laenuvõtmise eel konkureerivaid pakkumisi ja võrdlevad laenuandjate tingimusi. Luminor Grupi juht Erkki Raasuke aga toonitas, et tugevama konkurentsi tooks eluasemelaenude hindade turul see, kui tänane eluasemelaenu toode paindlikumaks muuta. „Täna vaatame inimesele otsa ja fikseerime ta laenumarginaali aastateks. 10 aasta pärast võib see inimene olla absoluutselt põhjas või kogu Eesti edukaim ettevõtja. Kui muudaksime kodulaenu paindlikumaks, võimaldaksime laenu ümberhinnastamist ja sellega pankade vahel liikumist, kasvaks kohe ka konkurents,“ ütles ta.
LHV Panga juht Erki Kilu, kes juhib hetkel ka Pangaliitu, tunnistas, et 2019. aasta on pankade jaoks olnud väga sündmusterohke. „Mitmed Skandinaavia pangad on Eestist lahkunud, ja üle jäänud on end positsioneerinud pigem kohalike pankadena. „Oluliselt on vähenenud meie sõltuvus välisfinantseeringutest ja see teeb Eesti panganduse tugevamaks: hoiuste ja laenude suhe on parem kui kunagi varem. Omaette märkideks on ka Coop Panga börsile minek ning teiste kohalike pankade edukad võlakirjaemissioonid – inimestel on valmisolek siinsetesse pankadesse investeerida,“ rääkis ta ja lisas, et 10 aasta madalaimal tasemel on ka probleemsete laenude osakaal Eesti pankades. Samal ajal väheneb jätkuvalt mitteresidentidest klientide osakaal siinsetes pankades.
Nii lõppevat kui alanud aastat isaloomustasid pangajuhid kui innovaatilisi lahendusi toovaid. SEB juhi Allan Pariku sõnul toimub erinevate makselahenduste innovatsioon alates sellest, kui kiiresti maksed liiguvad lõpetades erinevate digitaalsete makselahendustega. „Teeme täna ühiselt pingutusi, et algaval aastal tuua kõigi pankade klientideni nimemakse. Siis saab pangaülekandeid teha vaid teise inimese telefoninumbrit ja nime teades,“ rääkis ta. Margus Rink Coop Pangast toonitas, et väga oluline on panganduse kolimine telefoni, mis tähendab, et inimesed saavad erinevaid teenuseid kasutada samaaegselt erinevates pankades, loobumata senise panga teenustest. „Tänu tehnoloogilisele innovatsioonile on väikestel pankadel võimalus rohkem kliente leida. Ühe panga kasutamine põhipangana on juba murenemas,“ rääkis ta. Olavi Lepp ja Martin Länts tõid ka välja pankade aina kiiremat võimekust teha laenuotsuseid, kasutades selleks digitaalseid automatiseeritud lahendusi, mis on inimese otsustest objektiivsemad. “Vaid paari aastaga, mil viipemakseid on olnud võimalik kasutada sooritatakse viibates juba ligi kolmandik kaardimaksetest, ning vaid mõned nädalad kasutusel olnud Apple Pay on Swedbanki kogemuse põhjal klientide poolt samuti väga hästi vastu võetud“, lisas Olavi Lepp.
Juttu oli ka rahapesu tõkestamisest. Erki Kilu pakkus välja, et kuna Eesti asjatundjad on viimaste aastatega omandanud väga põhjalikke teadmisi ja kogemusi, saaks Eesti sellest sarnaselt küberrünnete tõrjumisega teha sellest rahvusvahelise eduloo. „Kui me saime 2007. aastal edukalt hakkama küberrünnakutega, sündis selle tulemusena Eestisse NATO küberkaitse keskus ja oleme oma teadmisi jaganud paljudele. Äkki saaksime siingi jõuda sarnase rahapesu tõkestamise keskuseni, mis aitaks teistel riikidel meie kogemustest õppida,“ pakkus ta välja ja lisas, et mitmed Eestis tegevust alustanud iduettevõtted alates Veriffist ja lõpetades äsja avalikkuse ette tulnud Salviga aitavad rahapesu tõkestamist efektiivsemaks muuta globaalselt.
