Täna, 27. märtsil leiab Tallinnas Swissotelis aset rahapesu tõkestamise alane konverents, kus rahapesu tõkestamise üle arutavad nii avaliku sektori, panganduse, jõustruktuuride kui finantsjärelevalve esindajad.
Konverentsi avab kõnega Eesti Panga president Ardo Hansson, millele järgneb neli arutelu – esimeses räägitakse riigi rollist rahapesu tõkestamisel, teises makseteenuste tulevikust, kolmandas pangasaladuse olemusest 21. sajandi alguses ja viimases rahapesuteemalise meediakajastuse mõjust pangandussektorile.
“Eesti ühiskonnas on väga pikalt käsitletud rahapesu tõkestamise edukust või ebaedukust minevikus. Pangaliidu eesmärk on konverentsiga tõmmata joon vahele ja vaadata ühemõtteliselt tulevikku. Arutame, mida saavad kõik rahapesu tõkestamise ahela lülid selleks ära teha, et jõuaksime võimalikult hea tulemuseni, kuidas tasakaalustada inimeste seaduslikke õigusi ja ühiskonna ootuseid ning samal ajal pakkuda klientidele 21. sajandi pangandusele kohaseid teenuseid,“ rääkis Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu. „Ühiskonna liikmete moraalsed ootused ja kliendi kui üksikisiku või ettevõtte huvid ja õigused on finantskuritegudega võitlemisel kohati teravas vastuolus, samuti tekitab küsimusi, mida klientidena pankadelt ootame oma isikuandmete kasutamisel,“ tõi ta esile mõned vastuolulised arutelukohad.
Kilu lisas ka, et Eesti pangad on viimastel aastatel teinud suuri IT-investeeringuid, värvanud rahapesu tõkestamise valdkonda juurde palju inimesi ja tõhustanud sisemisi protsesse. „Nii on näiteks rahapesu vastu võitlevate töötajate arv pankades viimase nelja aastaga kahekordistunud,“ sõnas ta. „Olukorra edasiseks parandamiseks oleksid vajalikud ka mõned põhimõttelised muutused seadusandluses, mis hõlbustaksid pankade tööd, ning tõhusam infovahetus turuosaliste endi ning turuosaliste ja riigi vahel,“ rääkis Kilu. Pangaliidu juht rõhutas eriti olulisena rahvusvahelise koostöö olulisust. „Rahapesu on piiriülene finantskuritegu, mida ei ole vaid kohaliku tegevusega võimalik efektiivselt pidurdada. Suuri samme saame edasi astuda vaid Euroopa Liidu ülese koostöö tulemusena,“ sõnas ta.
Konverentsil saavad lisaks Eestist pärit esinejatele sõna mitmed spetsialistid välisriikidest ja rahvusvahelistest ettevõtetest.
Eesti Pangaliit on 1992. aastast tegutsev Eesti pankade esindusorganisatsioon. Eesti Pangaliidu 12 liikmespanka annavad tööd 5 tuhandele inimesele, teenindavad 2,3 mln klienti ja omavad 25 mld eurot varasid, millest 19 mld eurot on laenud Eesti majandusse. Eesti Pangaliidu peamised eesmärgid on Eesti panganduse arendamine ja liikmespankade ühiste tegevuste koordineerimine. Eesti Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige.