Küberlahendusi eksportiva Eesti ettevõtte CybExer Technologies asedirektori Merle Maigre sõnul ei püsi Eesti kui tubli digiriigi kuvand ilma kodutööta. “Meie digitiigri kuvand ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus ei ole iseenesestmõistetavad, nende hoidmiseks peab pidevalt tööd tegema. Me ei suhtu Eestis täna küberturvalisuse teemasse terviklikult. On küll küberjulgeoleku nõukogu, aga puudub valdkonna juht, kel oleks selge vastutus ja omanikutunne ning hääl valitsuses. See vastutaja peaks mõistma valdkonda kui tervikut ja tal peaks olema voli paneerida nii inimressurssi kui raha,” rääkis ta. Swedbanki küberriskide juht Toomas Vaks nõustus, et Eesti on täna oma rahvusvahelist kuvandit kaotamas. “Küberturvlisuse teema on alates 2007. aastast olnud see, millega oleme pääsenud elitaarsetesse klubidesse. Täna oleme seda positsiooni kaotamas ja paraku muutumas lihtsalt jutustajateks,“ nentis ta. Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Arm nentis, et täna kipub iga ministeerium toimetama oma valdkonna siseselt ja sõnas samuti, et hädasti oleks vaja vastutajat, kes ei peaks silmas vaid konkreetse ministeeriumi edu vaid vaataks asja teemapõhiselt.
TalTechi vanemteadur ja Ellex Raidla nõunik Eneken Tikk aga rõhutas koostöö olulisust. “Küsimus ei ole ainult ühes inimeses või vastutajas, see on palju laiem. Ei piisa ainult dirigendist vaid vaja on ikka tervet orkestrit – näiteks ei räägi me selle valdkonna puhul üldse Riigikogust või kohalikest omavalitsusest. Alles mullu jõudis riigikontroll järeldusele, et omavalitsuste infoturbe alane teadlikkus on nullilähedane. Sisu küberturvalisuse arengu osas peab tulema infoühiskonna arengust, läbi erinevate inimrühmade kaasamise. Selleks, et digilõhet ühiskonnas vähendada, oleks kindlasti vaja tegeleda rohkem madalamate teadmistega ühiskonnarühmade ja institutsioonide harimisega,” leidis Tikk.
Merle Maigre nentis, et erasektor tahaks riigis näha koostööpartnerit, kes saab asjadest aru ja kellega saab dialoogi pidada. “Erasektor saab välja tulla praktiliste lahendustega, et küberturvalisust suurendada. Palju parem on seda teha siis, kui riik hoomab oma vastutust ning otsib võimalusi, kuidas teha erasektoriga koostööd pikaajaliselt, mitte vaid mõne europrojekti põhiselt, otsides kõige odavamat lahendust kuueks kuuks. Näiteks on üks suur teema meie laste küberharidus. “See töö, mida võiks riik ja erasektor koos õpetajatega ära teha, peaks algama juba ammu enne gümnaasiumi, kus täna küberturvalisus teemaks tõuseb,” sõnas ta.
LHV küberturvalisuse juht Tiit Hallas sõnas, et riigi küberturvalisusse puudutavad otsused mõjutavad otseselt ka ettevõtlust. “Täna on erinevate külgnevate küsimuste lahendamisel palju vastuolusid ja õhinapõhist lähenemist. Meie riigiülesed eesmrägid peaksid olema valdkondade ülesed ja ei tohiks üksteisele vastu töötada. Sobilik näide on siin ühelt poolt rahapesu tõkestamine ja teiselt poolt e-residentsuse programm. E-kodanike programm ja sellega seotud ootused oma tänasel kujul on pankade jaoks selges vastuolus rahapesu tõkestamise reeglitega – rahapesu vastane võitlus eeldaks, et siinsed pangad võtaksid jutule pigem vähem välisriikide kodanikke ja ideaalis pigem neid, kel on ette näidata selge seos Eestiga,“ rääkis Hallas ja tõstatas küsimuse, kumb eesmärk siis teise suhtes prioriteetne on. Hallas nentis ka, et riik kipub kohati toimuma inimestest ja eurovahendtest lähtuvalt õhinapõhiselt, mitte läbimõeldud strateegilist planeerimist. “Siin võiks näiteks tuua meie kurikuulsa riigipiiri. Seni oli eesmärgiks kaitsta Schengeni ruumi idapiiri uuendusmeelsete digivahenditega, nüüd aga läheme ühtäkki ajas tagasi ja arutame, kas seal peaksid pidevalt piirivalvurid jalutama,“ sõnas ta.
Finantsteenuste arengust rääkides nentisid nii Swedbanki kui LHV esindajad, et pankade infrastruktuuri peatne avamine iduettevõtetele oma teenuste pakkumiseks avab tohutult võimalusi erasektorile, kuna põhimõtteliselt saavad uued tulijad pakkuda pangandusteenust ilma, et oleksid pangad. “Suurim väljakutse saab olema see, et inimesed ikka saaksid aru, millele nad nõusoleku annavad. Kliendid kahjuks ei anna endale mitte alati aru, et annavad teisele ettevõttele, mis ei ole pank, õiguse nende andmetega toimetada, “ rääkis Hallas. Vaks lisas, et paraku on juhtunud nii, et finantsvaldkonna iduettevõtetele on ühiskonna ootused hoopis teistsugused kui pankadele. “Finteche tihti kiidetakse asjade eest, mille eest traditsioonilised pangad saavad trahvi. Samas tuleb tunnistada, et Euroopa pangandusturg seisab paigal ja innovatsiooni on suurpankades vähe. Fintechide sinna juurde õrritama laskmine on majanduslikus mõttes hea,“ leidis Vaks. Margus Arm aga lisas, et vahendid, mis toovad uut äri ettvõtetele, panevad kindlasti silmad särama ka pahalastel. “Head asjad heade inimeste käes teevad palju head, halbade käes aga võivad tulemused olla negatiivsed,“ sõnas ta.
