12 oktoober 2012
Pangaliit ei toeta finantstehingute maksu kehtestamist. Maksu kehtestamine peaaegu kõikidele finantstehingutele sõltumata sellest, kas need tehingud olid viimastel aastatel kogetud kriisi ja pankade riikide poolt toetamise põhjuseks või mitte, on põhjendamatu ja vastuolus maksu sihtotstarbega. Finantstehingute maksu mõjude hindamisel peaks lähtuma ennekõike Eesti turu ja investorite üldistest huvidest – kuivõrd kulukaks muutub tehingute tegemine keskmisele Eesti investorile ja ettevõtjale.Kriiside ennetamiseks ja finantsturgude usaldusväärsuse tagamiseks tuleb leida teised meetmed, mis ei kahjusta turgude tavapärast toimimist. Ühetaolisest maksustamisest kõrvalekalduv sektoripõhine maksustamine mõjub tõenäoliselt pärssivalt mitte ainult finantssektori tegevusele, vaid ettevõtlusele laiemalt, mõjutades nii investoreid, emitente, finantsasutusi kui ka börsi. Arvestada tuleb sellega, et Eesti kapitali- ja investeerimisteenusteturg on väike, samuti on väike kohalike investorite aktiivsus ja emitentide huvi kaasata vahendeid kapitaliturgudelt.
Pangaliit juhib ka tähelepanu asjaolule, et üldine põhimõte nt tulumaksu ja käibemaksu puhul on topeltmaksustamise ja kumulatiivse maksukulu vältimine. Finantstehingute maksu puhul näib aga topeltmaksustamine olevat läbiv põhimõte. Tänase info põhjal ei saa välistada isegi kolme- või neljakordset maksu kogumist ühelt tehingult (s.t. maksustatakse ühe ja sama tehingu erinevaid osapooli ja teenuse osutajaid).
Kui maks kohalduks ainult teatud liikmesriikidele (sh Eesti), siis avatud konkurentsikeskkonnas liiguvad kapitalituru- ja finantstehingud EL-i sees turgudele, mis pakuvad soodsamaid tingimusi. Kui maks kohalduks kogu EL siseturule, suurendaks see kapitali liikumist väljaspool EL-i asuvatesse finantskeskustesse ja tõenäoliselt võivad kaasneda negatiivsed mõjud EL-is tegutsevate turuosaliste konkurentsiolukorrale võrreldes teistes regioonides tegutsevate finantsasutustega. Seda riski oleks võimalik maandada üksnes finantstehingute maksu kehtestamisega globaalse maksuna.
Arvestades Eesti turu väiksust, ei tohiks Eesti toetada lahendusi, mis asetaksid Eesti turu halvemasse konkurentsi olukorda. Hinnates finantstehingute maksu initsiatiivi koosmõjus teiste Euroopa Liidu finantssektorit puudutavate initsiatiividega (nt finantssektori regulatsiooni üldine kasv ja selle järgimise kulu, Target2Securities projekt, mis lihtsustab väärtpaberite piiriülest arveldamist jt), siis sõltub seisukoht finantstehingute maksu osas sellest, millisena me soovime näha Eesti finantsturgu kesk-pikas ajahorisondis.