„Koroonakriisis on senini hästi hakkama saanud nii IKT kui e-kaubanduse ettevõtted ning probleemid ei ole reeglina jõudnud ka kinnisvara-, ehitus- ega tööstussektorisse, kuid majutus-, toitlustus-, turismi-, reisijateveo- ja meelelahutusteenuseid pakkuvatel ettevõttetel on loomulikult väga raske“ sõnas Pangaliidu juht Allan Parik. „Selgelt on näha, et nii majapidamised kui ettevõtted loovad puhvreid majanduslikult keerukamate aegade üleelamiseks. Eraisikute laenamisaktiivsus ei ole oluliselt kahanenud, samas on tunda ettevõtete suuremat ettevaatlikkust uute äriprojektide käivitamisel, mis on keskkonda arvestades ka mõistetav. Eraisikute ja ettevõtete hea säästuvõime ning pankade tugi finantseerimise näol loob hea aluse koroonakriisi teisele lainele vastu minemiseks.“
Eesti pangad on tänavu esimese kolme kvartaliga väljastanud uusi laene 3,6 miljardi euro väärtuses, millest 1,6 miljardit on antud ettevõtetele ning 1,2 miljardit kodumajapidamistele. Uute laenude väljastamine eraisikutele on samas suurusjärgus kui mullu esimeses kolmes kvartalis, ettevõtetele on aga uusi laene väljastatud 300 miljoni euro võrra vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Pankade laenuportfelli maht oli septembri lõpus 20,1 miljardit eurot.
Hoiuste jääk kasvas Eesti pankades 2020. aasta esimese kolme kvartaliga 2,6 miljardi euro võrra 22,3 miljardi euroni. Tegemist on kiire 13%-lise kasvuga. Mullu samal perioodil kasvas hoiuste maht 150 miljoni euro võrra. Valitsemissektori hoiuste maht kasvas 1 miljardi euro võrra, mullu samal perioodil kasvas see 730 miljonit eurot. Kiirenes ka eraisikute hoiuste kasv – kodumajapidamiste kontode jääk oli septembri lõpus võrreldes aasta algusega kasvanud 719 (mullu samal perioodil 405) miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni. Ka ettevõtete kontode jääk on võrreldes aasta algusega tõusnud 737 (mullu samal perioodil 201) miljoni euro võrra 7,8 miljardi euroni.
Pankade ühine turuülene maksepuhkuste kord kehtis septembri lõpuni. Juba suvel lõppes suur hulk lühiajalisi maksepuhkusi ning paljud kliendid lõpetasid neid ka ennetähtaegselt. Maksepuhkusel olevate laenude osakaal väheneb jätkuvalt. Kui septembri lõpus oli kõikidest Eesti pankade laenuvõtjatest maksepuhkusel 9,8%, siis oktoobri lõpu seisuga oli maksepuhkusel olijaid laenu võtnute seas 7,5%. Ka enam kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal ei ole kasvanud. See püsib jätkuvalt 0,5% juures.