Pankade majandusanalüütikud: eestikeelne põhiharidus, nutika majanduse ehitamine ja maksustamise nihutamine tööjõult varadele võiksid olla koalitsioonileppes

Analüütikud toonitasid, et juba programmide koostamisel peaksid erakonnad arvutama välja lubaduste maksumuse ja selgitama valijale, kust on kavas leida nende täitmiseks vajalik raha. Swedbanki makroanalüütik Tõnu Mertsina pakkus, et järgmiste valimisprogrammide puhul oleks mõistlik lisada konkreetsed arvutused lubatu maksumuse ja katteallikate kohta. Nii Tõnu Mertsina kui LHV Panga analüütik Kristo Aab olid ühel nõul, et erinevat sorti maksulangetuste asemel oleks mõistlik nihutada maksukoormust tööjõult varadele. Mertsina tõi ühe halvema valimislubadusena välja idee käibemaksu alandamisest 15%ni. „See on väga kallis ja meil ei ole vaja hoogustada tarbimist. Liiatigi annaks see vastupidise efekti soovitule – rohkem võidaksid käibemaksu alandamisest siiski suurema sissetulekuga inimesed,“ sõnas ta. Mihkel Nestor SEB Pangast kritiseeris ideed sotsiaalmaksu laest, kuna see ei ole meede kvalifitseeritud tööjõu suurendamiseks. Tippspetsialistide osakaal enam kui kolmekordse keskmise palga teenijate seas on väike ja pigem mõjutab see juhtide palgafondi suurust. . Nestori sõnul ei ole tänases majanduskeskkonnas ühiskonna seisukohast mõistlikud ka maksukärped, ehkki indiviidi tasandil on need muidugi meeldivad. Aab tõi aga positiivsena välja, et erakonnad lubavad maksurahu ettevõtjatele. “Majandust viivad edasi ikkagi ettevõtjad, kes vajavad arenguks kindlustunnet, neile on stabiilsust viimaste aastate tormituulte foonil väga vaja,” rääkis ta. 

“Pikemas vaates maksukoormus Eestis pigem tõuseb, arvestades meie vananevat ühiskonda ja kahanevat maksumaksjate hulka,” rääkis Mertsina, tuues sel foonil veel ühe ebamõistliku ideena välja II pensionisamba kaotamise või vabatahtlikuks muutmise. Temaga nõustusid nii Tõnu Palm Luminorist kui Nestor, kes lisas, et 50%-lise Eestisse investeerimise käsk pensionifondide puhul ei ole mõistlik ning võiks kohalikul väikesel kapitaliturul tekitada tõsiseid probleeme.  

Tõnu Palm toonitas korduvalt eestikeelse põhihariduse sisseviimise olulisust. „Sellega ehitame üles sidusust ja anname Eesti inimestele sarnased võimalused tööjõuturul, samuti aitame lahendada tööjõuturu probleeme,“ kinnitas Palm. Ka Kristo Aab tõi olulise teemana välja eestikeelse hariduse, millega soovitas algust teha juba lasteaias. Samuti toonitas ta Ida-Virumaa suurt rakendamata potentsiaali Eesti jaoks. Teise ideena tõi Palm välja õpetajate vajaduspõhise palgafondi, mida koolidirektorid saaksid kasutada paindlikult, kuna üleüldine ühetaoline palgatõus ei aita lahendada puuduvate õpetajatega seotud probleeme. Palmi kinnitusel on mõistlikum otsida täna konkreetseid, väiksema kuluga, aga selge mõjuga ja lihtsasti ära tehtavaid asju, mitte suuri ja kulukaid investeeringuid. 

Pikemalt peatusid analüütikud mitmete erakondade poolt lubatud taristuinvesteeringute teemadel. Osalenud leidsid, et ehkki need on vajalikud, on äärmiselt oluline teha neid mõistlikult, kaasamata selleks suures koguses laenuraha tulevaste põlvkondade arvelt. Tõnu Palm rääkis, et Eesti peaks vältima nn Portugali stsenaariumit. “Seal ehitati riigi laenude abil väga kallist taristut, tõsteti pensione ja muid sotsiaaltoetusi olukorras, kus majanduskasv oli juba aeglustumas. Tänaseks on Portugal elanud 10 aastat 0-palgakasvu tingimustes ja samal ajal pidanud üleval kallist infrastruktuuri. Kui meie riik oleks 2007. aastal võtnud laenu ja ehitanud neljarealisi teid, ei oleks me täna euroalas, sest me poleks suutnud täita selleks vajalikke tingimusi,” rääkis ta. Mertsina toonitas, et mõistlik on Reformierakonna pakutud eesmärk teha väljumisstrateegia ehk plaan, kuidas tuleb Eesti riik toime siis, kui Euroopa Liidu toetusraha meile oluliselt väheneb, arvestades, et täna on pool riiklikest investeeringutest kaetud välise toetusrahaga. Nii Palm kui Nestor tõid riigi laenukoorma suurendamise alternatiivina välja riigi rikkuse fondi – riiklikult juhitud investeeringute fondi, mis aitaks teenida riigieelarvesse lisaraha. Nestor selgitas, et tegu on mitmetes riikides kuuma teemaga, mida näiteks Norras on juba edukalt ka rakendatud.  

Analüütikute hinnangul on positiivne poliitikute üksmeel selles osas, et teadus - ja arendustegevuse rahastamist tuleks suurendada, ehkki ka siin on segased katteallikad. Kristo Aab tõi kriitiliselt välja, et palju vähem on rõhku pandud sellele, kuidas motiveerida eraettevõtteid tegema teadus- ja arendustöösse lisainvesteeringuid. „Just ettevõtete endi investeeringud on teadus- ja arendustöös edukamate riikide puhul esirinnas,“ rääkis ta. Palm lisas, et teadus- ja arendustöö riikliku rahastuse kõrval tuleks toetada targa majanduse toodete ja teenuste väljaarendamist, mille puhul võiks riik panustada koostöös erasektoriga täiendavalt 1 protsent SKT-st. Lisarahad KredExile toetaks ettevõtete omakapitali ja ambitsiooni laiendada välisturgudele. Mertsina tõi eraldi positiivsena välja selle, et paljud erakonnad peavad Eesti ettevõtjate ärivõimaluste avardamiseks vajalikuks äridiplomaatia tugevdamist.