20 märts 2020
Analüütikud avaldasid lootust, et kriis ei veni pikaks, kui viirus kontrolli alla saadakse ja riikide toetusmeetmed majandusele on asjakohased. „Praegu on majandus teadlikult pausile pandud. Kui valitsuste rakendatud meetmed kannavad vilja, siis piirangud eemaldatakse ja majandus läheb tööle. Küsimus on muidugi, kui kiiresti see toimub ja kui suur on selleks ajaks juba sündinud kahju,“ rääkis Kristo Aab LHVst. Siiski rõhutasid analüütikud, et taastumise kiirus sõltub kriisi pikkusest. Tõnu Mertsina Swedbankist sõnas, et kui piirangud majandustegevusele kestavad liiga pikka aega, võib see avaldada mõju ka kriisist väljumise kiirusele.Tõnu Palm Luminorist rõhutas korduvalt, et toetusmeetmete puhul tuleb arvestada nii lühiajalise kui pikaajalise kriisiga ja pikaajalised meetmed peaksid olema kaugemat tulevikku silmas pidavad. „Esialgu vajavad toetust inimesed, et neil ei tekiks likviidsuskriisi, millest võib saada krediidikriis, mis omakorda mõjutaks kinnisvarahindu,“ rääkis ta. “Pikemas plaanis peab hakkama tegema reforme ja suunama majandust tulevikku silmas pidades. Tuleks mõelda, kus me tahame 5-10 aasta pärast olla ja teha selle alusel valikuid,“ rääkis Palm. „Keskpankade poolelt näeme kindlasti laialdast rahapakkumist. Küsimus on, kui edukad aga oleme riikidena seda otse majandusse suunama. See raha peaks jõudma väikeettevõtete ja inimesteni, mitte aktsiahindadesse või suurettevõtete laenuintressidesse,“ rääkis Mihkel Nestor SEBst.
Eesti osas nentisid analüütikud, et lähemad kvartalid toovad kindlasti kaasa järsu majanduslanguse. Tõnu Mertsina sõnul näeme sel aastal mitu kvartalit päris korralikku langust. Tõnu Palmi hinnangul võib miinus kohati osutuda ka kahekohaliseks. „Tuleb väga järsk langus, aga see tähendab ka edaspidi väga tugevat tõusu,“ märkis Palm. Mihkel Nestor sõnas, et meie peamiste kaubanduspartnerite pilt on Euroopa keskmisest oluliselt parem, mis annab meile rohkem lootust kui neile, kelle peamine partner on näiteks Itaalia.
Eesti valitsuse toetusmeetmed leiti olevat õiged, ent pigem lühiajalised. Analüütikute hinnangul probleem aga lähikuudel ei lahene. Ka nentisid analüütikud, et Eesti inimeste säästud on äärmiselt väikesed ja see on niisuguses olukorras suur probleem. „Veerandil Eesti inimestest on täna kuu lõpuks hoiuseid umbes 100 eurot ja pooltel 500 eurot. Meie hoiused on väga ebaühtlaselt jaotunud. Väheste säästudega inimeste jaoks on praegune olukord väga nukker,“ rääkis Mertsina. Leiti, et meede, millega kompenseeritakse tööta jäänutele 70% palgast, on asjakohane just haavatavamate inimgruppide toetamiseks. Laiapõhjalise kodanikupalga suhtes oldi aga pigem skeptilised. „Meil ei oleks selle 1000 euroga täna midagi teha, sest teenuseid ei pakuta. Helikopteriraha ei parandaks ka inimeste finantsseisu, see on ikka kinni inimeste finantskäitumisest,“ sõnas Aab.
II samba maksete peatamist ega penisonireformi läbi viimist kujunenud olukorras majandusanalüütikud ei toeta. Kui see siiski peaks aset leidma, soovitas Mihkel Nestor inimestel paigutada võimalusel raha III sambasse, et kriisi tekitatud ajutistest odavatest investeerimisvõimalustest mitte ilma jääda. Tõnu Palm sõnas, et kui me anname inimesele võimaluse raha täna II sambast välja võtta, on see vastutustundetu. „Keskmisel kodanikul on täna 800 eurot likviidset vara, II sambas aga üle 4000 euro. Kui seda targalt edasi viime, siis see raha kasvab,“ sõnas ta. Kristo Aab lisas, et turu põhjas II samba ostude peatamine tooks 5-6 aasta pärast jälle kaasa mure, miks meil on pensionfondide tootlus teiste riikidega võrreldes madal.
Ümarlaud on järelevaadatav siin