Analüütikud nentisid ühiselt, et maailma keskpankadelt võib lähiaastatel oodata majanduse edasist stimuleerimist ja intressimäärade madalal hoidmist, kuni on võimalik kindlalt öelda, et majandused on jätkusuutliku kasvu rajale tagasi jõudmas. Tõnu Merstina Swedbankist sõnas, et pandeemia mõjude leevendamiseks suunasid valitsused mullu oma eelarvetest kokku ligi 12% globaalsest SKP-st, millele lisandub keskpankade varaostuprogrammide erakordselt suur maht. Tõnu Palm Luminorist lisas, et keskpangad tegid mitmeid samme, mida kunagi polnud tehtud – muu hulgas võeti tagatiseks ka kõrgema riskiga ettevõtete võlakirju. Kristo Aab LHV Pangast sõnas, et juba enne kriisi trükiti aastaid kõvasti raha, mis jõudis peamiselt aktsiaturgudele. Koroonakriisi ajal on rahatrükkimine kõvasti hoogu juurde saanud ning osaliselt on just see põhjuseks, et börsiindeksid püsivad endiselt kõrgel.
Eesti majandust aitas lisaks valitsuse sammudele halvemast hoida paindlikkus, Põhjamaadele sarnane digitaalne võimekus, mis võimaldas suurelt osal töötajatest kaugtööle jääda, ning meie peamiste kaubanduspartnerite hea vastupidavus. “Eesti kaubaeksport lõpetas eelmise aasta tugevas plussis, neljandas kvartalis küündis aastakasv koguni 14%-ni,” rääkis Tõnu Palm. “Põhjamaad said oma tugeva sotsiaalse turvavõrgu ja digitaliseerimise toel sujuvalt suure osa inimestest kaugtööle saata, majandus suudeti hoida toimimas, ka Eestis.” Kristo Aabi hinnangul on selles kriisis saanud tabamuse kõige nõrgem osa ühiskonnast ja kadunud on madalama palgatasemega töökohad teenindussektoris. “Tegu on natuke skisofreenilise olukorraga, kus osadel inimestel on olukord väga ränk ja samal ajal suur osa ühiskonnas ei tunneta üldse, et midagi oleks juhtunud,” sõnas ta. Ka Mihkel Nestor SEB Pangast nentis, et tööta jäämine ei ole puudutanud kõrgepalgalisi kontoritöötajaid. “Seetõttu näeme hetkel tugevat tarbimist ja kinnisvaraturgu. Töötus on kasvanud teenindussektoris, madalamapalgalistel kohtadel ja noorte seas,” rääkis ta. Mertsina lisas, et maakonniti on töötuse pilt väga erinev. “Ühes otsas on Ida-Virumaa, kus töötus oli mullu üle 12%, teisel pool aga näiteks Harju-, Tartu- ja Viljandimaa, kus töötus jäi 5% kanti,” sõnas ta.
Koroonakriisi iseloomustab see, et suure osa valust on kandma pidanud mõned sektorid, mitte majandus tervikuna, nagu algul kardeti. Nestori sõnul osutus pilt veidi teistsuguseks, sest ei nähtud ette, et kriis jääb piirduma mõne sektoriga. “Suurema löögi võttis enda kanda turism. Ka tööstuses läks oodatust pisut halvemini, aga seda langust kompenseerisid teised valdkonnad,” rääkis ta. Hullem ongi olukord ennekõike nendes riikides, mille majanduses on suurem roll turismisektoril, näiteks Lõuna-Euroopas. Kiiremini tulevad kriisist välja riigid, kus rahanduse olukord oli kriisi algul nii hea, et on võimalik üleval pidada pikaajalisi toetusprogramme, näiteks Saksamaa. Sealjuures pole niivõrd oluline mitte ajutine SKP languse suurus, vaid tööjõuturul toimuv. “Kui Eestis on töötus aastatagusega võrreldes kasvanud ca 3,5 protsendipunkti, siis näiteks Saksamaal on töötuse kasv vaid 1,3-1,4%, isegi kui SKP langus on suurem. See on tugevam näitaja kui enamikus teistes euroala riikides,“ rääkis Palm.
Pildil 2019.a. läbiviidud pankade makroanalüütikute debatt. Seekord peeti Pangaliidu ümarlaud virtuaalselt.
Analüütikute hinnangul said mitmed trendid koroonrakriisiga kiirenduse. Nii on oodata jõulisemat digi- ja rohepööret. “Kiiremat pööret rohelise majanduse suunas on oodata nii Euroopas kui ka USAs. Samuti hakkab ilmselt maad võtma kriisijärgne pohmell riigirahanduses. Paljudes riikides, sh Eestis, tekib selles olukorras maksude tõstmise ja/või maksubaasi laiendamise vajadus,” rääkis Mertsina. Ka Nestor leidis, et pikemalt ette vaadates peaks Eesti, kus juba enne kriisi oli vananeva rahvastiku tõttu ette näha maksutulude langemist, põhimõtteliselt üle vaatama, kuidas tahame jätkata. “Tahaksime aina enam teenuseid, samas rohkem makse maksta ei taha. Peame otsustama, kas lepime tulevikus vähemate riigipoolsete teenustega või vaatama oma tulubaasi üle,“ rääkis ta. Ühe mõttena viskas Nestor õhku palju poleemikat tekitanud automaksu idee.
Ühiselt leiti, et projektid, mis mastaapsete eurorahadest või ka riigivõla suurendamisega toetust saavad, peavad oleme efektiivsed ja pikaajaliselt vajalikud ja rohepööre majanduses pole eesmärk omaette. Palm sõnas, et toetada tuleb tugevaid ettevõtteid, kust tuleb meie konkurentsivõime. “Euroopa teiste riikide näitel peaks vajadusel toetama ka Eestis strateegilisi ettevõtteid investeeringutega omakapitali, et toetada kasvu strateegiat. Tallinna Vesi on siin heaks näiteks. Ettevõtetel, kes hakkavad rohe- ja digipööret ellu viima, peab olema piisav kapitalibaas, et teha kulukaid tehnoloogiainvesteeringuid. Seda võiks riigivõla abiga tugevdada,” rääkis ta. Aabi sõnul ei peaks efektiivsete projektide valikul lähtuma mingisugustest eelarve-eesmärkidest. ”Riigil peab olemas suur nägemust majandusest, mida tahetakse ellu viia ja eelarveliste vahendite taha see täna jääda ei tohiks. Kindlasti pole mõtet võtta laenu madala intressitaseme pärast ega samas ka piinliku täpsusega eelarvetasakaalu taga ajada, sest nii on seni kombeks olnud,” rääkis ta.
Meediaümarlaud on järelvaadatav: