Mai lõpu seisuga olid Eesti pangad andnud koroonakriisist tingitud maksepuhkusi 22 820 eraisikule ja ettevõttele. Juunis kasvas vormistatud maksepuhkuste arv Eesti pankades 745 võrra. Juulis ja augustis on maksepuhkusel viibijate arv aga stabiilselt hoopis vähenenud, vastavalt 737 ja 1989 laenu võrra. Paljud kevadel võetud maksepuhkused on nüüdseks lõppenud või on puhkust taotlenud kliendid asunud laenu põhiosa tagasi maksma enne puhkuse lõpptähtaega.
Hetkel maksepuhkusel olevatest laenudest on 22% ärilaenud, 33% eluasemelaenud ja 45% muud eraisikute laenud. Uusi maksepuhkuse taotlusi esitatakse pankadele harjumuspärases, koroonakriisile eelnevas mahus. Kokku on augusti lõpu seisuga maksepuhkustega kaetud 2,062 miljardi euro ulatuses laenusid. Mahuliselt on suurem osa ehk 79% maksepuhkusel olevatest laenudest seotud äriklientide laenudega, 18% eluasemelaenudega ja 3% muude eraisikute laenudega. Laenupuhkusel olevate laenude maht on võrreldes tipphetkega kevadel vähenenud umbkaudu 10%.
“Enamasti ei ole kliendid pidanud vajalikuks eriolukorra ajal võetud maksepuhkusi nende lõppemisel pikendada,” ütles Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu. “Päris palju on ka neid kliente, kes olid valmis laenu põhiosa maksmist uuesti alustama juba enne maksepuhkuse lõppu. Suve jooksul oleme jõudnud 22 820 puhkusel olnud lepingu juurest 20 839 lepinguni. Praeguseks on maksepuhkuste taotlemine stabiilne. Kõike seda arvestades tunneme end täna piisavalt kindlalt, et ühist eritingimustel maksepuhkuste andmise korda mitte pikendada.”
Pankade kiire reaktsioon kevadel oli asjakohane, võimaldamaks äkki majanduslikult ebakindlasse olukorda sattunud inimestele ja ettevõtetele kiiresti ja ilma lisakuludeta maksepuhkusi sarnastel tingimustel kõigis Eesti pankades. “Saame aru, et kriis ei ole kaugeltki veel läbi ja igapäevaelu ei ole taastunud sugugi kõigi jaoks. Mitmete sektorite olukord on endiselt üsna habras. Oleme valmis vajadusel kiiresti reageerima, et ettevõtteid ja inimesi pankade poolt sobivate meetmetega aidata,” sõnas Kilu.
Eesti pankade vahel kokku lepitud ühtsete maksepuhkuste tingimuste alusel sai taotleda ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu ja tarbimisfinantseerimise lepingute puhul. Eritingimustel maksepuhkuse pikkus oli eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni 6 kuud. Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, said laenudele põhiosa maksepuhkust kuni 6 kuuks. Maksepuhkuste kord kehtis laenulepingutele, mis olid sõlmitud enne 12. märtsi. Nende reeglite alusel said maksepuhkust taotleda kliendid, kellel polnud enne maksepuhkuste korra kohaldamist 29. märtsil probleeme laenu tasumisega. Maksepuhkuse võtmine eritingimuste alusel ei mõjutanud kliendi krediidiajalugu ega laenuvõimet.