4. detsembril toimus Eesti Pangaliidu korraldatud pangajuhtide aruteludebatt, millel arutlesid viie panga juhid 2018. aasta panganduse trendide üle ja andsid hinnangu, missuguseks kujuneb aasta 2019. Aruteludebatil osalesid Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu LHV pangast, Robert Kitt Swedbankist, Allan Parik SEB Pangast, Gunnar Toomemets Luminorist ja Margus Rink Coop Pangast.
„2018. oli hea aasta nii pangandusele kui ka Eesti majandusele tervikuna: eestlaste hoiused on kasvanud kiiremini kui laenud ja siinsete pankade poolt väljastatud laenud on väga suures osas ka finantseeritud Eesti hoiustega,“ sõnas Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu. „Võrreldes kümne aasta tagusega on see suur muudatus ja tähendab, et pangandusturg on oluliselt tervem ning suudab tegutseda iseseisvalt. 2018. aastal rakendus pankadele avansiline tulumaks, ühe sektori maksustamine on iseenesest unikaalne lähenemine ja see hoob mõjutab turuosalisi erinevalt, kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et see vähendab kiiremini kasvavate pankade võimekust finantseerida ettevõtete äriplaane.“
„Üks olulisemaid märksõnu 2018. aasta kontekstis on investeerimisaktiivsuse kasv – suurettevõtete kõrval investeerivad ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,“ sõnas Swedbanki juht Robert Kitt. „Tänases majanduskeskkonnas on rekordiline tööhõive survestamas tööjõukulusid, mis sunnib ettevõtjaid muutma oma majandamise mudeleid. Muudatusteks on täna aga ka sobiv aeg töötaja vaatest, kuna kõrge tööhõive tingimustes on töötajate leidmisega mitmetel ettevõtetel raskusi. Oluline muudatus 2018. aastast on kindlasti ka paroolikaartidest loobumine. Kokku on veel alla 100 000 paroolikaarte kasutava kliendi ja nende kasutajate arv on viimase kvartaliga ligi kahekordselt vähenenud. Kliendid ilmselgelt mõistavad juba vajadust tugevama autentimisvahendi järele ning üleminekule on kaasa aidanud ka mugavate alternatiivide olemasolu nii Smart-ID kui ka Mobiil-ID näol. Parooolikaartide tugi lõpetatakse tulenevalt EL regulatsioonist alates 2019. aasta veebruarist.
Kommenteerides muudatusi Eesti pangandusturul toodi välja lisaks positiivsele ka negatiivset. 2018. aasta märksõnana võib siinkohal kindlasti nimetada rahapesuskandaali. „Viimastel kuudel on Pangaliidu tegevuses väga suur maht läinud rahapesu tõkestamise teema peale: infot küsivad nii teised pangad kui ka erinevad ametid üle maailma,“ ütles Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu. „Mainekahju on sündinud, meie asi on selgitada, mis on toimunud. Oluline osa sellest tööst on just korrespondentssuhete hoidmine välispankadega – on tulnud palju suhelda ja selgitada, et suhteid säilitada. Kindlasti on mõjutatud ka investorid: rahapesuskandaal on mõjutanud nii pankade aktsiate hindu kui võlakirjaemissioone. Pangaliidu ja Eesti Panga koostöös piiriüleste maksete detailse statistika avalikustamine näitas üheselt, et tegemist on enam kui 3 aastat vana teemaga ja et see puudutas vaid kahte panka, üks neist on tänaseks Eesti jaepangandusest väljunud, teise tegevusluba on aga Euroopa Keskpanga poolt tühistatud. Meie pangad on siin õppinud samamoodi nagu kümne aasta tagusest kinnisvarakriisist. Need teemad, mis kriisi põhjustasid, on pankades nüüd terava jälgimise all,“ lisas Erki Kilu.
Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul on pangad teinud palju rahapesu alast teavitustööd. „Eesti pangandusturul on selgelt vähenenud mitteresidentide osakaal. Meie eelkäijal, Krediidipangal oli see oluline segment, kelle hoiused moodustasid kolmandiku mahust, täna aga on mitteresidentide hoiuste osakaal nii meie pangas kui kogu Eesti panganduses alla 10%. Mitteresidentide teenindamine on väikese ja avatud majandusega riigi puhul vajalik, seda nii välisinvesteeringuid kui ka eksporti silmas pidades, kuid kõrge riskiga mitteresidentidega on siinsed pangad kliendisuhted lõpetatud.“
Luminor Eesti juhatuse esimees Gunnar Toomemetsa sõnul on Danske panga juhtum muutnud ka pankade sisemist toimimist. „Need pealkirjad, mis seovad Eestit rahapesuga, ei kao kuhugi. Me peame jätkama selgitustööd. Sellel on ka otsene mõju pankade kulubaasile. Täna töötab rahapesu tõkestamise ja vastavuskontrolli tagamisega Luminoris kolmekohaline arv keskmisest kõrgemalt tasustatud töötajaid.“
Pangajuhid sõnastasid ka soovid uueks aastaks ning leidsid, et oluline on nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunde suurendamine läbi stabiilse eelarve ja maksusüsteemi tagamise. Aasta jooksul jõustus enam kui 400 maksumuudatust ning kahtluse alla on seatud printsiip, mille kohaselt eelneb maksumuudatusele vähemalt kuue kuuline etteteavitus. Investeerimiskindluse tagamiseks on oluline maksumuudatuste eelnev mõjuanalüüs ning turuosalistega läbirääkimine. Jätkuvalt on oluline on ka teadus ja arendustegevusse panustamise tähtsustamine.
„Kui üks asi tulevikuootustest välja tuua, siis ma arvan, et on sobiv aeg rääkida ettevõttete rolli suurendamist oma töötajate pensionitesse panustamises. Selle asemel, et arutleda, kuidas lammutada olemasolevat süsteemi, peaks leidma võimaluse, kuidas tuua pensionisüsteemi raha juurde. Praegune süsteem toodab endiselt vaeseid pensionäre, kuna tööandjate poolne töötajate pensionivarasse panustamine ei ole kuidagi maksutehniliselt või riigi poolt soodustatud,“ sõnas SEB juhatuse esimees Allan Parik, rääkides ootustest uuele aastal. „Ma tahaks ka loota, et meil jätkub pangateenuste areng. Järgnev aasta on avatud panganduse aasta – saab olema põnev, kuidas turuosalised integreerivad avatud panganduse oma ärimudelisse. Mul on hea meel, et kliendid on omaks võtnud viipemaksed ning ka välkmaksed on jõudmas igapäevapangandusse. Tahaks näha, et me suudame kõigile eraklientidele Eestis tuua uuel aastal turule mobiilinumbril põhineva reaalajas makse, mis seni kasutusel vaid pangasisese lahendusena.“
Pangaliidu peamised eesmärgid on
Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks
vajaliku tegevuse koordineerimine. Pangaliidul on 12 liikmespanka, liikmetele
kuulub enam kui 99%-ne turuosa sektori varadest.
