Pressiteade: Pangajuhid: Venemaa sanktsioonide kiuste jätkab Eesti majandus stabiilsel kursil

Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud pangajuhtide arutelul osalenud viie panga juhid tõdesid, et tänavused tulemused olid tugevad, ent oma jälje jätsid Vene-Ukraina kriisiga kaasnevad kehtestatud majandussanktsioonid. Pangajuhtide hinnangul ei tasu 2015. aastal oodata suurt kasvu ei majanduses tervikuna ega pangandussektoris.
15 detsember 2014

Pangajuhid: Venemaa sanktsioonide kiuste jätkab Eesti majandus stabiilsel kursil

Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud pangajuhtide arutelul osalenud viie panga juhid tõdesid, et tänavused tulemused olid tugevad, ent oma jälje jätsid Vene-Ukraina kriisiga kaasnevad kehtestatud majandussanktsioonid. Pangajuhtide hinnangul ei tasu 2015. aastal oodata suurt kasvu ei majanduses tervikuna ega pangandussektoris.

Swedbanki juhi Priit Perensi hinnangul on nii eksport kui tootmine 2014. aastal jõudnud Eestis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. "2015. aastal näeme ilmselt selle trendi jätkumist, ehkki rubla kursi langusest võib tulla probleeme Eesti ettevõtetele," rääkis Perens.

Majanduskasv saab Eestis Swedbanki juhi sõnul tekkida eelkõige teadmistel põhinevate sektorite kiirema arengu põhjal. "Pangateenuste osas võib järgneva paari aasta jooksul oodata kiiret mobiilipanganduse kasvu. Kui me täna räägime Eestist kui e-riigist, siis mobiilipanganduse osas oleme näiteks Rootsist kõvasti maha jäänud," lisas Perens.

SEB panka juhtiv Riho Unt kinnitas, et uute väljastatud laenude osas olid 2014. aastal panga ootused suuremad ning Vene-Ukraina kriisi tulemusel kehtestatud sanktsioonid jätsid majandusaastale oma jälje. "Eesti viiest suuremast ekspordipartnerist neli on tugevalt seotud Venemaaga. Samuti on ligi 20% siin tegutsevatest ettevõtetest Venemaa turuga otseselt seotud," rääkis Unt. Kehtestatud sanktsioonid mõjutavad tema sõnul ettevõtete finantstugevust nii likviidsuse kui ka investeerimisvalmiduse näol. "Sanktsioonide mõju hakkab tõsisemalt avalduma alles 2015. aastal," lisas Unt.

Ka Danske Banki Eesti tegevjuhi Aivar Rehe hinnangul suurt kasvu pangandussektoris tervikuna 2015. aastal oodata ei tasu. "Praegu on majanduskasvu kaalud liialt sisetarbimise poole kaldu, kasvatada tuleks aga eksporti," kinnitas Rehe.

Euroopa Keskpank rakendab Rehe sõnul ka tuleval aastal uusi pangandust ergutavaid meetmeid, mistõttu jääb ka raha hind madalale tasemele. "Pankadele tähendab see rahaturgudele hoiustamisel aga negatiivseid intresse," lisas Rehe.

Nordea Panga Eesti filiaali juhi Petri Nikkilä sõnul tuleks majanduskasvu silmas pidades mõelda uute regulatsioonide kehtestamisel ka sellele, kuidas mitte pidurdada uute ettevõtete loomist. "2015. aasta ei saa olema pankadele lihtne. Lisaks Venemaaga seotud kitsaskohtadele on murekohti ka Põhjamaade turgudel. Samuti tõstavad kõik kehtestatavad regulatsioonid ka pankade kulusid," ütles Nikkilä.

Nordea Panga äristrateegia juhi Olavi Pakkoneni sõnul on Eesti pangad tervikuna siiski väga heas seisus. "Samuti on nii eraisikutele kui ka ettevõtetele laenutingimused Eestis väga head ja saavad seda olema ka eeloleval aastal," kinnitas Pakkonen.

DNB Panga juhatuse liikme Meelis Paakspuu sõnul majanduse olukord tuleval aastal oluliselt ei muutu. "Eestis ei ole viimased 15 aastat pankade pankrotistumisega probleeme olnud - seda mitte niivõrd Euroopa regulatsioonide tõttu, vaid tänu kohaliku Finantsinspektsiooni heale tööle," kinnitas Paakspuu.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub Eesti tegevuslitsentsi omavast 16 krediidiasutusest 13.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
taliharm@pangaliit.ee