Riigikogu rahanduskomisjoni ja Pangaliidu kohtumisel arutati, kuidas pangateenuste kättesaadavust parandada

Äsja aset leidnud kohtumisel parlamendi rahanduskomisjoni ja Pangaliidu juhatuse vahel leiti, et lahendamist vajavad Eesti panganduses süvenevad ülereguleerituse ja miinimumini kahandatud riskiisuga seotud probleemid, mis on paljude inimeste ja ettevõtete jaoks juba toonud kaasa pangateenuste kasutamise keerukuse või kontode sulgemise.

20 detsember 2019

Kõrgenenud ootuste tõttu on pankade riskiisu ehk soov teenindada kõrgema riskiga ja keerulisemaid kliente oluliselt vähenenud. Selle tulemusena on pangandusteenused muutunud osadele inimestele ja ettevõtetele raskesti kättesaadavaks. Tegu on keeruka teemaga, mille erinevaid külgi pole avalikult piisavalt põhjalikult käsitletud. Samuti tekitab see küsimusi klientide hulgas, kui pangad nende rahaasjade kohta üksikasjalikumat teavet pärivad, mille eesmärk on riske maandada. See võib paraku tuua kaasa ka kliendisuhte lõppemise. Pankade esindajad tõdesid kohtumisel, et see olukord ei ole jätkusuutlik ja pangateenuste piiratud kättesaadavus on kahjulik Eesti majandusele. Pangaliit otsib koostöös rahanduskomisjoniga aktiivselt võimalusi, kuidas olukorda parandada. 

Kohtumisel arutati, millised võiksid olla seadusandlikud lahendused, et pangateenused oleksid lihtsamini kättesaadavad nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, ohustamata samal ajal pankade vastavust seadusandlusest ja järelevalve juhenditest tulenevatele klientide tundmise ja rahapesu tõkestamise nõuetele. Pangaliit tegi omalt poolt mitmeid ettepanekuid, kuidas olukorda parandada. 

Pankade ootus on, et riik:

  • Võimaldaks mõistliku kuluga juurdepääsu vajalikele andmetele riiklikes registrites
  • Looks isikustatud riikliku taustaga isikute registri
  • Defineeriks selgemalt, kes on tegelikud kasusaajad, tagaks äriregistri andmete õigsuse ja õiguse neile tugineda
  • Sätestaks õiguskindla raamistiku info vahetamiseks

Mõistliku kuluga automatiseeritud, masinloetav juurdepääs erinevatele riiklikele inforegistritele kiirendaks ja lihtsustaks inimeste ja ettevõtete info kontrollimist.  

Seadus kohustab pankadel eriti tähelepanelikult silma peal hoidma riikliku taustaga isikute maksetel ja pangakontodel, see kohustus on suunatud eelkõige korruptsiooni ilmingute avastamiseks. Võitlus korruptsiooniga peaks olema ka riigi prioriteet, mistõttu ootame riigilt selge initsiatiivi vastava isikustatud registri loomiseks.  

Tänane olukord Äriregistri juures hoitavate tegelike kasusaajate andmete osas ei ole aktsepteeritav – nii ettevõtjatele kui pankadele on pandud lisakoormus, kuid riigi roll andmete õigsuse kontrollimisel on pea olematu. Kõigile osapooltele on oluline ettevõtte lõpliku kasusaaja selgem defineerimine ning kindlustunne, et kuvatavad andmed on riigi poolt kontrollitud. Dubleeriva töö vähendamiseks peaks seadus andma ka õiguse nendele andmetele tugineda. 

Täna on rahapesu efektiivsemaks tõkestamiseks üheks kitsaskohaks see, et ei toimu vajalikku infovahetust pankade vahel. Põhjuseks ebaselgus, mis infot ja kuidas vahetada võib. Õiguskindla infovahetuse raamistiku loomine vähendaks nii pankade kui klientide koormust – kui ühel pangal on regulatsioonidega nõutud andmed kliendi käest juba saadud, siis oleks neid rahapesu tõkestamise eesmärgil võimalik jagada ka teiste pankadega.  

Pangaliidu arutelu parlamendiliikmetega oli konstruktiivne ja loodetavasti jõutakse koostöös peagi reaalsete sammudeni, mis annavad pankadele võimaluse loobuda ülikonservatiivsest lähenemisest klientidele kontode avamise või ärisuhte jätkamise osas. 

Arutelu parlamendiliikmetega jätkub juba jaanuaris järgmisel kohtumisel.