„Sularahaautomaatide arv on Eestis täna mõistlikul tasemel. 80% kasutusel olevaid sularahaautomaatidest väljastab nii 5-, 10-, 20- kui 50-euroseid kupüüre. Ülejäänud viiendiku näol on tegu masinatega, mil on nii sularaha sisse- kui väljamakse võimalus. Nendest masinatest pangad 5-euroseid ei väljasta, kuna selleks ei jagu piisavalt erinevaid rahasahtleid. Paraku ei ole võimalik tellida ka suurema sahtlite arvuga automaate, kuna kasutusel on niigi suurima võimaliku sahtlite arvuga mudel. 5-euroseid väljastavad alati sisse- ja väljamakseautomaatidega samas piirkonnas asuvad sama panga väljamakseautomaadid,“ selgitas sularahaga seonduvat Eesti pangaliidu juht Katrin Talihärm. 2020. aastal Eesti pangad suuri muutusi masinatevõrgus ei plaani.
Keskmiselt võetakse ühe tehinguga pangaautomaadist 120 eurot, kõige sagedamini võetav summa on aga 30 eurot. Kõige populaarsemad rahatähed 50-eurosed – Eesti Panga andmetel 32%, millele järgnevad populaarsuselt 5-eurosed 26%-ga. Vaid 5-eurostega tehingute arv on alla 5% kõikidest masinates tehtavatest tehingutest. „Kui 5-eurosed pangaautomaadis otsa saavad, tagab pank esimesel võimalusel masina täitmise. Reeglina saab see tehtud hiljemalt järgneval tööpäeval,“ sõnas Talihärm.
Eesti inimeste rahakasutus on hoogsalt muutunud. „Saame tasapisi sarnasemaks Skandinaavia riikidele. 15 aastat tagasi ületasid kaardimaksed Eestis esimest korda sularahamaksete osakaalu ja on sellest ajast saadik stabiilselt kasvanud, sularahatehingud saavutasid maksimumi aga 11 aastat tagasi ja on sellest ajast saadik kaks korda vähenenud,“ rääkis Talihärm. „Täna tehakse siinsete pankade kaartidega aastas umbkaudu 30 miljonit kaardimakset, sularaha võetakse välja aga umbes 2,5 miljonit korda. Viimastel aastatel näitab kiiret kasvu ka huvi e-kaubanduse vastu – ehkki e-tehinguid tehakse pangakaartidega endiselt vähe – umbkaudu 1-1,5 miljonit aastas, on nende arv viimase kahe aasta jooksul jõuliselt kasvanud.“