Pangaliidu strateegilised eesmärgid 2020-2022

Aastatel 2020-2022 seavad Eesti pangad oma peamiseks ülesandeks aidata kaasa majanduse kiirele ja jätkusuutlikule taastumisele koroonaviiruse põhjustatud globaalsest majanduskriisist. Kiire reageerimine 2020. aasta kevadel võimaldas Eestil vähendada majanduslangust ning andis hea pinnase, et erinevate meetmete toel tagada tark majanduse taastumine. Iga kriis pakub võimalusi, et kutsuda ellu muutusi ja kiirendada reforme. Tähtis on, et Eesti teeks kriisist taastumisel õigeid valikuid ja tõstaksime nii üheskoos meie majanduse arengu uuele tasemele. 

Et majandus saaks kiirelt ja kestlikult taastuda, peame kriisi ohjates silmas pidama ka kaugemat tulevikku. Peame otsima viise, mis aitaksid kaasa jätkusuutlikule kasvule mitte ainult homme ja ülehomme, vaid ka viie või kümne aasta pärast.

 

Majanduse kiire ja tõhusa taastumise eelduseks on riskide oskuslik juhtimine, jätkusuutlike majanduspraktikate viljelemine ja innovatsiooni suurendamine.

Ülereageerimise vältimine – stabiilselt ja rahulikult kriisist välja

Et majandus saaks kiirelt taastuda, peame kriisi ohjama mõistlikult, ilma ülemääraste piiranguteta, pakkudes paindlikke abinõusid hädasolijaile ja tagades piisava finantseerimise. Eesti pangad pööravad lähiaastatel kõrgendatud tähelepanu kolmele teemale, et vältida majanduse taastumise pidurdamist pankade poolt:

1.     Olenemata majandustsükli faasist finantseerime endiselt uusi projekte, et süstida Eesti majandusse uut raha. Igal ajal on turul olemas tugevad äriideed, mis vajavad pankade tuge, et reaalsuseks saada. Toetame elutervet konkurentsi nende projektide finantseerimisel. Koostöös riiklike institutsioonidega (ministeeriumid, Kredex, MES, EAS jt.) otsime võimalusi majanduse taastamise toetamiseks, sealhulgas lahendusi võimalikele turutõrgetele. Pangaliidu juhatus jälgib regulaarselt Eesti majandusse investeeritud raha hulka ja selle muutusi.

 2.     Aitame koostöös klientidega lahendada nende makseraskused vastutustundlikult. Eesti pangad annavad laene teadmisega, et makseprobleemide korral ollakse valmis klienti toetama. Pangad aitavad koostöös kliendiga leida probleemide korral sobiva, pikaajaliselt jätkusuutliku lahenduse. Maksepuhkustel on oluline roll kriisist väljumisel. Nende abil saavad ettevõtted ja pered kiiremini oma finantsseisu stabiliseerida ja nii väheneb sotsiaalsete probleemide kuhjumise risk. Pangaliidu juhatus jälgib regulaarselt probleemsete ja maksepuhkusel olevate laenude osakaalu pankade laenuportfellis. Vajadusel kaalume klientide toetamiseks pankade üleseid meetmeid sarnaselt 2020. aasta kevadel (lähtuvalt European Banking Authority suunistest) üle turu kehtestatud maksepuhkuste andmise reeglitele. 

3.     Pangakonto avamine ja kasutamine peab Eestis olema lihtne. Jälgime, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud lihtne ligipääs igapäevastele pangateenustele, samas ei tohi rakendatavad süsteemid suurendada riske Eesti finantssektori ärakasutamiseks rahapesuks. Seepärast toetame Finantsinspektsiooni juurde vaidluste lahendamise mehhanismi loomist, mis aitaks lahendada võimalikke erimeelsusi kontode mitte avamise või sulgemise korral. Pangaliidu juhatus jälgib regulaarselt aktiivsete pangakontode juurdekasvu, kuna see on üks majandusarengu indikaatoritest.  

Jätkusuutlik kasv - teadlikkuse suurenemine, hoolivus ja usaldusväärsus 

Et Eesti majandus saaks kriisist jätkusuutlikult taastuda, peame viima majanduskasvu kvaliteedi uuele tasemele. Juba täna tuleb tegutseda selle nimel, et meie tulevik oleks turvalisem ja kindlam. Eesti pangad pühendavad erilist tähelepanu kolmele teemale, et tagada kestlik areng, mis kujundab meie tulevikku: 

1.     Pangad toetavad rohepöörde elluviimist. Keskkonda säästvam majandamine on oluline teema kogu maailmas, nii ka Eesti ühiskonnas. Majanduskasvu piirava teguri asemel on keskkonnahoiuga seotud tegevused saamas majanduskasvu vedavaks jõuks ning pankade tugi muutuste ellu viimiseks on väga oluline. Toetame ÜRO jätkusuutliku panganduse printsiipide laiemat kasutuselevõttu Eesti panganduses. Toetame riigi liikumist kliimaneutraalseks saamise suunas aastaks 2050. Aitame Eesti majapidamisi ja ettevõtteid, et rohepööre oleks neile majanduslikult edukas. Peame oluliseks pankade aktiivset rolli ettevõtete ja eraisikute keskkonnamõjudega seotud andmete kogumisel ja nende kasutamist laenutegevuses ning nõustamisel. Teeme teiste esindusorganisatsioonidega koostööd keskkonnateadlikkuse kasvatamisel.   

2.     Eestimaalased peavad olema paremini kaitstud halbade finantsotsuste ja küberkuritegevuse eest. Pangad peavad oluliseks pikaajalise säästmise toetamist ja rahalise puhvrite kasvatamist. Inimestel lasub üha suurem vastutus oma pensionivarade kogumisel ja kasvatamisel. Selleks on ka üha enam erinevaid võimalusi ja valikuid. Pangad pingutavad finantshariduse pakkumisel, et inimesed oskaksid oma raha paigutamisel küsida nii endalt kui teenusepakkujatelt õigeid küsimusi, et lepingutingimused oleksid võrdselt arusaadavad mõlemale osapoolele. Jätkame finantskirjaoskuse edendamist koolides ja klientide hulgas. Samuti pöörame tähelepanu küberturvalisusele, et vähendada pettuste ohvriks langevate inimeste ja ettevõtete hulka ning tõsta teadlikkust kübermaailma riskidest. Osana küberkuritegevuse vastasest võitlusest korraldame küberturvalisuse kampaaniaid. 

3.     Vastutustundliku panganduse toel tõstame sektori usaldusväärsust. Viimastel aastatel on Eesti pankade mainet kahjustanud uudised, mille põhjustajaks on peamiselt riskide alahindamine ja isolatsioonis töötamine eelmisel kümnendil. Meie eesmärk on suurendada turuülest koostööd ja infovahetust, mis vastaks tänastele vajadustele ning standarditele ja tagaks, et kuritegelik raha ei saaks siseneda meie finantssüsteemi. Eesti pangad toetavad tänapäevase juhtimiskultuuri rakendamist ja peavad oluliseks mööndusteta eetikat äritegevuses. Pangaliit panustab turuüleste standardite loomisesse, et ühtlustada isikuandmete töötlemist kogu sektoris. 

Rohkem uuenduslikku mõtlemist, vähem bürokraatiat  

Et Eesti majandus saaks stabiilselt kasvada, peame pidevalt otsima viise, kuidas teha asju paremini, kiiremini ja mõistlikumalt. Eesti pangad pööravad tähelepanu kolmele teemale, et leida uuenduslikke lahendusi majandusarengu takistuste kõrvaldamiseks: 

1.     Muudame infovahetuse riigi, klientide ja pankade vahel kiiremaks ja mugavaks. Infovahetuse parandamine aitab vähendada bürokraatiat, muudab asjaajamise klientide jaoks vähem koormavaks ja võimaldab turule tuua uuenduslikke teenuseid. Pangad soovivad tõhustada infovahetust järgnevate sammude abil: 

1.1. Riigi poolt kogutud andmete senisest lihtsam kättesaadavus olemasolevatest registritest ja riikliku taustaga isikute registri loomine võimaldaksid vabastada kliendid korduvast ja koormavast andmete uuendamisest, mis on oluline rahapesu vastu võitlemisel.

1.2. Toetame algatusi, mis aitavad klientidel oma andmeid lihtsamini uuendada ja võimaldavad saada ajakohast infot oma äripartnerite kohta.

1.3. Toetame positiivse krediidiregistri loomist, kuna see aitaks kaasa vastutustundlikule laenamisele ja muudaks laenu väljastamise protsessi nii klientide kui pankade jaoks lihtsamaks.

1.4. Otsime koostöövõimalusi ettevõtetega, kes pakuvad uudseid tehnoloogilisi lahendusi infovahetuse ja koostöö parandamiseks pankade vahel, et maandada rahapesu riske. Selle esimeseks näiteks on Eesti pankade pilootprojekt “AML Bridge Estonia” koostöös iduettevõttega Salv. 

2.     Koostöös riigiga eemaldame tõrkeid finantsinnovatsiooni teelt ja loome uusi tooteid. Ajakohastamist vajab hädaolukorra seadus (HOS), mis ei arvesta tänaseks juba standardiks saanud piiriüleste toodete-teenuste ja pilvepõhiste lahenduste kasutamisega finantssektoris. Samuti soovime koostöös riigiga tuua turule uusi tooteid, mis avardavad noorte ja paljulapseliste perede võimalusi oma kodu soetamisel väljaspool suurlinnasid. Oma kodu ostmine on paljude jaoks endiselt keeruline, kuna puudub omafinantseering. Eesti pangad otsivad koos Eesti riigiga lahendust, kuidas asendada omafinantseering riigipoolse toetusega, tagades samal ajal vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine.  

3.     Jätkame ühiselt makseteenuste arendamist, mille järgmiseks sammuks on ristkasutusega „küsin raha“ (request-to-pay)  tüüpi maksete kogumise lahenduse loomine nii eraisikutele kui ettevõtetele.  See välkmaksel põhinev mobiilne makselahendus laiendab sularahavaba arvelduse võimalusi ning pakub alternatiivi kaardimaksetele. Lisaks astume samme, et võimaldada eKviitungi laialdasemat rakendamist. 

Pangaliidu juhatus peab oma igakuistel koosolekutel silmas, et sektori ülesed fookusteemad püsiksid Eesti pankade tähelepanu keskpunktis. Nii tagame selle, et pangad toetavad Eesti inimeste ja ettevõtete kiiret ja kindlat väljumist majanduskriisist,  astuvad vajalikke samme, et meie majanduse ja panganduse tulevik oleks jätkusuutlik ning pangandussektori töö ajakohane ja usaldusväärne. 

Ülalnimetatud prioriteetidega hakkavad tööle Pangaliidu juures tegutsevad 11 alalist toimkonda ja 9 töögruppi, kuhu kuuluvad liikmespankade esindajad. Lisainfo: https://pangaliit.ee/uldteave/toimkonnad 

Eesti Pangaliit on 1992. aastast tegutsev Eesti pankade esindusorganisatsioon. Eesti Pangaliidu 10 liikmespanka annavad tööd ligi 5 000 inimesele, teenindavad 2,3 miljonit klienti ja omavad 31 miljardi euro ulatuses varasid, millest 19 miljardit eurot on laenud Eesti majandusse. Eesti Pangaliidu peamised eesmärgid on Eesti panganduse arendamine ja liikmespankade ühiste tegevuste koordineerimine. Eesti Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige ja Euroopa Maksenõukogu assotsieerunud liige.