Pangaliidu strateegilised eesmärgid 2022-2024

Eesti Pangaliidu kolm peamist tegevussuunda perioodil 2022-2024 on:

  • Jätkusuutlikkusega seonduvate tegevuste toetamine finantssektoris
  • Vastutustundliku ja toimiva panganduse jätkuv arendamine
  • Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamise eest seismine
  1. Panganduse jätkusuutlikkus

    Eesti Pangaliidu eesmärgiks on olla aktiivne osapool ühiskonnas jätkusuutlikkusega seonduvate tegevuste elluviimisel ning vajalike investeeringute rahastamisega seonduvates aruteludes. Pangaliit aitab esmase prioriteedina koordineerida pankade tegevusi järgmistel teemadel: 

    1. Euroopa Liidu ühtse taksonoomia ühine tõlgendus finantssektoris ning raporteerimisnõuete täitmisega seonduvate väljakutsete alane diskussioon riigi esindajatega.
    2. Olla partneriks riigiasutustele, ministeeriumidele, Eesti Pangale ja mõjuorganisatsioonidele jätkusuutliku finantseerimise valdkonna arendamisel.
    3. Pankadele vajaliku aruandluse ja andmete kättesaadavuse ühtlustamine ning lihtsustamine ettevõtjatele
    4. Roheliste finantslahenduste hea tava juurutamine („rohepesu“ vältimine).

  2. Vastutustundlik ja toimiv pangandus

    Eesti Pangaliidu liikmed soovivad seista ka edaspidi vastutustundliku ja toimuva panganduse eest. Selle eesmärgi saavutamiseks keskendub Eesti Pangaliit järgmistele tegevustele:
    1. Dialoog Eesti Panga ja riigiasutustega Valmisolekuseaduse nõuete osas:
      1. Riigiga koostöös selgete eesmärkide püstitamine, arusaadavate ja realistlike ohustsenaariumite kokkuleppimine ning riskide maandamiseks vajalike tegevuste kokkuleppimine koostöös erinevate sektorite elutähtsa teenuste osutajatega.
      2. Pangad töötavad valmisoleku nimel reageerida kriisiolukordadele, tagades kriitiliste protsesside katkematu toimimise pankade poolt osutatavate teenuste osas.
      3. Talitluspidevuse ja teenuste edasiandmise nõuete diskussioon Finantsinspektsiooniga
    2. Positiivse krediidiregistri loomise toetamine koos tarbimislaenudele piirmäära seadmisega, et juurutada vastutustundliku laenamise praktikaid.
    3. Pangakontode kättesaadavuse jätkuv tagamine Eesti residentidele ning põhimaksekonto teenuse mõiste ühine sisustamine rahapesu tõkestamise ja sanktsioonide kontekstis, sealhulgas tunne oma klienti põhimõtete jälgimisest tulenev passiivsete kontode sulgemise temaatika.
    4. Pettustevastase võitluse koostöö jätkamine liikmespankade vahel, pettuste ennetamisega seonduva kommunikatsiooni koordineerimine ning vajadusel ühiskampaaniate elluviimine
    5. Koostöö toimivate õiguslike lahenduste ja poliitikate leidmiseks uutel tehnoloogiatel põhinevate digitaalsete finantsteenuste pakkujatega
    6. Tugeva, turvalise ja areneva pangateenuse tagamine
    7. Sanktsioonide ühtse tõlgendamise ja efektiivse juurutamise alane koostöö
    8. Ühiste seisukohtade kujundamine õigusaktide rakendamiseks Pangaliidu liikmete seas, selleks vajalik seire ja osalemine poliitikakujundamises vastavalt püstitatud prioriteetidele.

  3. Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamise eest seismine

    Pangaliidu liikmed peavad oluliseks konkurentsivõimelise majanduskeskkonna loomist ning koostöös avaliku sektoriga keskendutakse järgmistele teemadele:
    1. Ettevõtluse finantseerimise toetusmeetme väljatöötamine
    2. Ressursitõhususe meetmete väljatöötamisel osalemine
    3. Regionaalsete investeeringute toetusmeetemete väljatöötamine
    4. Pensionisüsteemi tugevdamine leibkondliku säästumäära tõstmiseks, sh tööandja pensioni ja teiste vabatahtlikku säästmist toetavate praktikate soodustamine ja juurutamine

Organisatsiooni juhtimine

Pangaliidu kui organisatsiooni juhtimiseks vaatavad selle liikmed üle Pangaliidu põhikirja, võrdlevad organisatsiooni rollijaotust teiste sarnaste erialaliitudega ning vajadusel teevad täiendusi põhikirja ja rollijaotusse. Pangaliidu organisatsiooni suurenemist seejuures ette ei nähta – eesmärgiks on parima praktika juurutamine ja rollide selgus.