Lähtudes ennekõike sellest eesmärgist, jagunevad Pangaliidu fookusvaldkonnad lähema kahe aasta jooksul kolme rühma. „Esiteks keskendumegi sellele, et aidata majandusel tulla stabiilselt ja rahulikult, ilma üle reageerimisest sündida võiva kahjuta kriisist läbi. See on lühiajaliselt tähtsaim fookus,“ rääkis Allan Parik. „Samas ei tohiks seda ülesannet võtta ainult lühiajalise harjutusena. Kriisi, mis suunab uusi lahendusi otsima, tuleks nutikalt ära kasutada, et jõuda lahendusteni, mis viivad Eesti majandust ja ühiskonda edasi ka pikemas vaates ja aitavad tõsta meie majanduskasvu uuele tasemele. Nii nagu Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks koroonakriisi läbimisega aidata kaasa nii rohe- kui digipöördele, peaks seda tegema ka Eesti ja pangad seda toetavad. Lisaks suuname tähelepanu tegevustele, mis on suunatud innovatsiooni edendamisele ja bürokraatia vähendamisele pangateenuste kasutamisel.“
Erki Kilu sõnul ilmestas viimaseid aastaid pankade jaoks kaks suurt väljakutset – esiteks hakkama saamine rahapesuküsimustega, millele tänavu lisandus teise suure teemana tegelemine koroonakriisi mõjudega. „Pangaliidu algatuste kõrval oleme pidanud tegelema intensiivse selgitustöö ja suhtlusega, et vastata erinevatele küsimustele, mis on ühiskonnas tõstatatud. Samas oleme täitnud valdava osa kaheks aastaks seatud eesmärkidest, mis on olnud seotud meie panganduse konkurentsivõime, uuendusmeelsuse ja mainega. Oleme edasi liikunud panganduse vastutustundlikkuse ja infoturberiskide teadvustamise osas. Koos oleme turule toonud uuenduslikke tooteid – viipemaksed, välkmaksed ja nimemaksed. Lisaks võtsime kasutusele avatud panganduse standardid,“ loetles Kilu viimastel aastatel ellu viidud sektori üleseid tegevusi.
Pangaliidu tegevusstrateegia aastateks
2020-2022 toob eesmärkide
kaupa esile konkreetsed tegevused, mida sektori esindusorganisatsioon
lähiaastatel ette võtta kavatseb. Palju on fookustegevuste seas nii sektori
üleseid koostööprojekte kui ka erinevaid tegevusi, mis eeldavad toimivat
koostööd nii avaliku sektori kui erinevate erasektori ettevõtetega väljaspool
finantssektorit.
Pangandussektori soov on seista
hea selle eest, et Eesti majanduse taastumine toimuks uuel tasemel, aidates
kaasa rohe- ja digipöörde toimumisele ühiskonnas ning tõstes Eesti
konkurentsivõimet maailmas.